siug
Siug ’uss, madu’ leidub ainult lõunaeestikeelsetes tekstides ja ka vanad sõnastikud esitavad selle ainult lõunaeesti sõnana.
Tüvi siug- on muudes tähendustes olemas ka teistes läänemeresoome keeltes. Arvatavasti on tegemist läänemeresoome tüvega, mis on häälikuliselt ajendatud (vt ETY: siug), vrd siuh, siuhti ning ka vanimas eestikeelses trükitud rahvalaulus esinev ↗siukama.
♦
Häälikulist varianti tsiug vanades tekstides ega sõnastikes (ka mitte Wiedemanni sõnastikus) esile ei tule, ent 17. sajandil selle sõna algusesse kirjutatud ss, ß või sch viitavad siiski mingisugusele erinevusele tavalisest s-ist.
‘Ma kardan aga, et nõnda nagu madu pettis Eevat oma kurikavaluses, nii rikutakse ka teie lihtne ja puhas Kristusest arusaamise võime.’ (2Kr 11:3)
1632
Ninck kui Moses se lahne sissen ütte schiwu üllendanut om, nünda peab se inimesse Poick kahn üllendut sahma, et kihck, kumbat temma sisse usckwat, ei sah mitte errakaddoma, enge se iggawene ello sahb neile sahma. (Rossihnius 1632)
‘Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu.’ (Jh 3: 14,15)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
Schlange ßiwck / o
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
Siug die Schlange [Tartu k]
Clare 1730
Siug. gen Siuwu, die Schlange.
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
Siuhg, wu. Schlange
Hupel 1818
siug od. siuug (einsilbig) g. u od. siuwu od. siuwo od. siwwu, die Schlange. d.[Tartu k] ac. siugu. –
siwwu od. siuwu wihha Schlangengift.
siuwo marja Schwarzkraut. Rg.
Wiedemann 1893
si͜ug G. si͜uu, siwwu (si͜uwu) (d)[Tartu k] 1) Schlange, fig. dünn zulaufendes Ende der Bastelschnur; — 2) Adj.
= sīwakas.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,06
18. sajandil – 0,02
Rossihnius (1632) eL
Wastne Testament (1686) eL (EPAK)
Quandt (1776) eL
Frölich (1787) eL
Kirjandus
• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
