saajeldama

Tegusõna saajeldama ’ette kuulutama’ esineb ühe korra Heinrich Stahli „Hand- und Hauszbuchi“ II osas (1637) laulu „Zu dir allein in dieser Noth wir deine Kinder ruffen …“ tõlkes.

Tõenäoliselt on saajeldama seotud verbiga sajatama. Murretes esinevad samast tüvest ka (e)le-tuletised, nt sajatlema, saatlema (VMS), mille praegune levik hõlmab ainult Leivu keelesaart ning mõningaid Saaremaa ja Läänemaa kihelkondi. See viitab niisuguste tuletiste arhailisusele. Päris häälikuseaduslikult varianti saajeldama sõna sajatlema oletatavatest võimalikest algkujudest siiski ei saa.

Paul Th. Falck (1912: 171) oletab, et „Zu dir allein …“ on vanim Liivimaal loodud kirikulaul. Enne Stahli lauluraamatut oli see ilmunud alamsaksakeelsena 1567. aastal Riia lauluraamatus. Üks osa sellest Liivi sõja aegsest laulust on etteheide sakslastele, kellele olevat siinne maa Jumalast antud, et nad kristlust levitaksid, aga kes selle asemel on hoopis omakasu taga ajanud.

Laulu tõlkija Stahli väljaandes on Kose pastor Heinrich Vestring noorem, aga kas verb saajeldama pärineb temalt, pole selge, sest esialgu on lauluraamatus selle sõna asemel trükitud hoopis kuhlutanut (= kuulutanud). Koos käsiraamatu IV osaga ilmus „Errata des Andern Theils” („Teise osa vead“, 1638), mille järgi tuleb kuhlutanut asendada sõnaga sahjeltanut. Samuti on saksa rööptekstis algul olnud gewürcket, mis „Errata“ järgi tuleb asendada sõnaga gewicket. See on mineviku partitsiip keskalamsaksa verbist wicken, mis tähendab ‘ennustama, prohveteerima’ (Lübben 1888; Schiller, Lübben 1875–1881). Ülemsaksa keeles verbi wicken pole, Stahli lauluraamatusse on see ilmselt jõudnud laulu alamsaksakeelsest tekstist (Düth wedder hebben gewicket veel). Hilisemates tõlgetes ülemsaksa keelde on kasutatud nt weissagen ‘ennustama, ette kuulutama’, prophezeien ‘prohveteerima’.

Salm, mille eestikeeles versioonis esineb saajeldama, tõlgituna ülemsaksa keelde. Vollständiges Und Neu-eingerichtetes Marburger Gesangbuch Zur übung der Gottseligkeit. Marburg, 1681

Kirjandus

• Falck, Paul Th. 1912. Das Kirchenlied im Baltenlande. – Baltische Monatsschrift, 9 (54), lk 170–179.
• Lübben, August 1888. Mittelniederdeutsches Handwörterbuch.
• Schiller, K.; Lübben, August 1875–1881. Mittelniederdeutsches Wörterbuch I–VI. Bremen.
• VMS = Väike murdesõnastik. Tallinn: Keele ja
Kirjanduse Instituut.
• Vthsettinge etliker psalmen vnd geistliken leder, so nicht in der Rigeschen Ordnung gedrückt. 1567.