rootskäär
Rootskäär ’(teatud viisil) kuivatatud tursk, rahnkala’ on kaubaartiklina pärit Norrast. Leo Tiik oletab, et rootskäri nimetus oli Eestis tuttav hiljemalt 9. sajandiks (Tiik 1964: 148).
Kujul rootkeer leidub rootskäär juba Gösekeni sõnastikus (1660). 17. sajandi Tallinna saksakeelsetes tolliraamatutes on Rotscher (st rootskäär) sisseveetavate kaupade nimistutes samuti olemas (ibid.: 146), aga hiljem see sõna kaob siinsete sakslaste keelest, jäädes eesti keelde ikkagi alles. Näiteks Johann Lithanderi tõlgitud kokaraamatus (1781) on rootskäär’i saksa vaste Stockfish, rootsikeelses originaaltekstis Ståckfisk. Selline lahknemine siinsete sakslaste kõnepruugist viitab, et rootskäär oli eesti keeles juba ammu piisavalt omaks võetud sõna.
Sõna rootskäär on läänegermaani algupära (vrd keskalamsaksa rôtscher, roscher, vt Liin 1964: 64) ja võis Eestisse jõuda koos friisi kaupmeestega (vt Tiik 1964). Kuigi Eestist pärit kalamehed on käinud Norra randadel, kust nad on vähemasti Hiiumaa keelde kaasa toonud isegi saami laene (Ariste 1929: 164), ei saa rootskäär olla laenatud otse norra keelest – suhted Norra kaluritega kujunesid alles 19. sajandil (Ariste 1942: 17–18).
♦
Rootskäär on esitatud veel 1930ndate eesti keele sõnastikes, aga 1960. aasta õigekeelsussõnaraamatus enam mitte.
♦
Sõna algupärale germaani keeltes on pakutud erinevaid seletusi. Näiteks on seda seotud kala punaka värvusega (Schiller, Lübben 1877) või ka ritvadega, millel kala kuivatatakse (seega vanapõhja râ ’latt, ritv’ või alamsaksa rot ’lõikama, tükeldama’ + scheren ’lõikama, tükeldama’; Falk, Torp 1911). Leo Tiik (1964) peab kõige tõnäolisemaks 1768. aastal trükitud breemeni-alamsaksi sõnastikust leitud seletust, et rootskäär on tuletatud vanast sõnast rots ’kalju’, mis on veel säilinud hollandi keeles. Sõnale on lisatud sufiks -er. Nii oleks rootskäär lihtsalt kaljukala, st kaljudel kuivatatud kala.
Gösekeni sõnastikus (1660) on rootskäär’i sünonüümiks siiski puukala (vrd tänapäevane nimetus rahnkala). Saksa Stockfish oleks sõna-sõnalt tõlkides ’ridvakala’. Grimmide sõnastikus (1891) on Rotscher ja Stockfish antud samatähenduslikena, lisaks neile veel Klippfish (sõna-sõnalt ’kaljukala’). Falck ja Torp (1911: 933), kes seovad sõna rootskäär esiosa sõnaga râ ’latt’, ütlevad, et tegu on tursaga, mis lõigatakse sabani lõhki ja kuivatatakse lattidel. 1768. aasta breemeni-alamsaksi sõnastiku järgi on aga tegemist selgroogu pidi lõhki aetud tursaga, mida kuivatatakse Norra kaljudel (vt Tiik 1964: 147).
‘kuivatatud tursk’
Wotta pärrast se ride lahti, kalla Puddingit waagna peäle ümber, ja walla nisuggust tummiks tehtud woid ülle, kui Rootskäri tarwis prugitakse. (Lithander 1781)
‘Pärast võta riie lahti, kalla puding vaagnale ja vala niisugust tummiks tehtud võid peale, nagu rootskääri tarvis pruugitakse.’ Pühade nädalil tuli abilaewa wedul Wene pnrjulaew “Aleksei”, mis rootskääri kaladega Murmani rannast teel ja mere peal kaks korda wiga saanud oli, meie sadamasse. (Tallinna Sõber 7. jaanuar 1889)
1660 (sõnastikus)
Stock Fisch [assellus] Puhkalla / Rootkeer. (Göseken 1660)
1871 (trükitekstis)
Rootskärid ei lähhä kül ni pea santiks . (Lithander 1781)
‘Rootskäärid ei lähe küll niipea halvaks.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
Stock Fisch [assellus] Puhkalla / Rootkeer.
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
ta-u rootskärid klopfe Stockfisch.
Hupel 1818
rootskärid pl. Stockfisch.
Wiedemann 1893
rōtskǟr G. rōtskǟri Stockfisch. +[saksa laen] r.[Tallinna k]
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,49
Kirjandus
• Ariste, Paul 1929. Mõningaid sõnaseletusi. – Eesti
Kirjandus, lk 164–167.
• Ariste, Paul 1942. Etümoloogilisi märkmeid I. – Tartu Ülikooli Toimetused. Humaniora XLIX.
• Falk, H. S., Torp, Alf 1911. Norwefisch-Dänisches etymologisches Wörterbuch. II Teil. Heidelberg.
• Grimmid 1891 = Deutsches Wörterbuch von Jacob und Wilhelm Grimm. Lfg. 7 (1891), Bd. VIII (1893), Sp. 1314, Z. 8.
• Liin, Helgi 1964. Alamsaksa laensõnad eesti vanemas kirjakeeles. – Töid eest filoloogia alalt, Tartu, lk 32–74.
• Schiller, Karl; Lübben, August 1877. Mittelniederdeutscher Wörterbuch. Band III. Bremen.
• Tiik, Leo 1964. Kust tuli eesti keelde rootskäär? – Keel ja
Kirjandus, nr 3, lk 146–148.
