plakk
Eesti keeles kasutatud sõna plakk ‘tint’ allikaks on alamsaksa black ‘tint’ (Liin 1964: 61, vt ka Schiller, Lübben 1875–1881).
Esimest korda mainib seda sõna Heinrich Göseken oma grammatikas (1660), kus plakk (kujul Black) on esitatud saksa sõnade loendis. Göseken (1660 [2010]: 281) kirjutab: “… neid [saksa sõnu] ei tohi ilma vajaduseta [eestikeelse teksti] hulka segada, sest neil on saksa maitse küljes ning talupojad, eriti need, kes elavad sakslastest kaugel või ei puutu nendega kokku, ei suuda neist aru saada …”. Grammatika sõnastikuosas esitab Göseken tähenduses ‘tint’ sõna mustlik ja ‘tindipott’ on tal musterakk. Tekstides neid kumbagi esile ei tule.
Sõna must on tindiga seostanud teisedki sõnastike koostajad, nt Thor Helle (1732) ja Vestring (1710–1730) pakuvad saksa Tinte (Dinte) ‘tint’ vasteks raamatu must, mis leidub ka 1715. aasta Uue Testamendi tõlkes ja võiski sealt kaudu levima hakata.
Häälikumuutuste tõttu on plakk erinevates Eesti paikades segunenud teiste sõnadega: Põhja-Eestis kohati sõnaga lakk ja Lõuna-Eestis sõnaga plekk.
‘tint’
Agga kirjutajal on pabberit, plákki ehk tínti ja sụlge tarwis (Masing 1823, 295)
1660 (sõnastikus)
Black / Black / i. (Göseken 1660)
1739 (tekstis)
Ja Paruk ütles neile: Omma suust lugges ta minno ette keik needsinnatsed sannad, ja minna kirjotasin ramato sisse plakkiga. (Piibel 1739)
‘Ja Baaruk vastas neile: “Oma suuga ütles ta mulle kõik need sõnad ette ja mina kirjutasin tindiga raamatusse.”‘ (Jr 36: 18)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
Black / Black / i. [saksa keelst võetud sõnade loendis]
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
Plak, i, die Dinte, [saksa laen]
Plakki añum, Dintenfaß.
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
Plak, Dinte
Plakki, Dintenfaß.
Hupel 1818
plak, ki, Dinte. r.[Tallinna k.] d.[Tartu k.] Lack, Siegellack r.[Tallinna k.] ein Fleck d.[Tartu k.] +[saksa laen]
„toos. r.[Tallinna k.] plakki annum. d.[Tartu k.] Dintenfaß.
Wiedemann 1893
plakk G. plaki (lakk) 1) Tinte,
Hīna-p. Tusche;
2) Lack, Siegellack.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,01
a.kaasaü.
18. saj plakkiga
Kirjandus
• Göseken 1660 [2010] = Kingisepp, Valve-Liivi, Kristel Ress, Kai Tafenau. Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350. Toimetanud Külli Habicht,
Külli Prillop
. Tartu: Tartu Ülikool.
• Liin, Helgi 1964. Alamsaksa laensõnad eesti vanimas kirjakeeles. – Töid eesti filoloogia alalt I. Tartu, 32–74.
• Schiller, K.; Lübben, August 1875–1881. Mittelniederdeutsches Wörterbuch I–VI. Bremen.
