|
Sõna piis ’(pealtpoolt sile) ahjukumm (tänapäevase pliidi eelkäija)’ on kasutanud Johann Lithander esimeses eestikeelses kokaraamatus, mis ilmus tema tõlgituna 1781. aastal. Sõna on eesti keelde mugandatud rootsi keelest, kokaraamatu rootsikeelses originaaltekstiski on spis ’pliit; ahi’. Heinrich Göseken oma grammatikas-sõnastikus (1660) on sõna piis seostanud hoopiski saksa sõnaga Speise ’toit’ ning esitanud liitsõna pijsikamber (saksa vaste Speise-Kammer) niisuguste saksa keelest eesti keelde võetud sõnade loendis, mida sakstega vähem kokku puutuvad eestlased ei pruugi teada. Murdesõnastiku järgi on sõna piis teada Hiiumaal ja Muhus ning ühes kihelkonnas mandril – Kuusalus (EMS). Samuti on piisi ’kamin; lee’ olemas soome murretes. Lithander oli õppinud Soomes ja seitse aastat olnud Hiiumaal Reigi koguduse õpetaja. Piis-sõna eesti keeles laiemalt siiski ei levinud. Käibele jäi vene laen ↗pliit, mis jõudis ka baltisaksa keelde (vt ETY) ♦
Pildil on Amalienburgi jahimaja (1734–1739) uhke köök. Näha on kahe erineva põlvkonna "pliidid" kõrvuti: vasakul traditsiooniline lahtine tulease, paremal tollal moodne keeduaukudega pliit. |
Tähendused ja näitelaused'ahjukumm'Panne siis üks jämme kasse halg piisi peäle pöllema, ja tored kaddaka oksad temma peäle, nenda et üks tassane külm suits 3 ööd ja 3 päwa ülles, lihha peäle, käib. (Lithander 1781) Esmaesinemus1660 (sõnastikus)Speise-Kammer / Pijsikamber. 1781Panne siis hea tükk woid pankoki panno sisse, ja lasse sullada, panne se keel senna sisse, ja kaas peäle, lasse ahjus ehk Piisi peäl küpseda, ja hoia tuld all ja panno peäl. (Lithander 1781) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660Speise-Kammer / Pijsikamber. Vestring 1720–1740— Thor Helle 1732— Hupel 1818— Wiedemann 1893— Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: rootsi laen
Kirjandus
|
