penning, penn

Alamsaksa laenu penning on ühendis kuldpenning ’kuldmünt, kuldraha’ kasutanud Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Georg Müller oma jutlustes (1600–1606). Samuti on liitsõna kuldpenning (koos tähendusseletusega Ducatus) esitatud Johannes Gutslaffi grammatikas (1648) liitsõna näitena. Oma käsikirjalises piiblitõlkes on Gutslaff tarvitanud ka liitsõna hõbepenning.

Sõnastikes on esitatud veel ↗kootspenning, kusjuures selle esmamainimisel (Göseken 1660) on penning lühenenud penni-ks, hilisematel mainimistel aga enam mitte.

Lihtsõna penning on esmakordselt esitanud August Wilhelm Hupel oma sõnastiku 2. trükis (1818), märkides selle haruldaseks sõnaks.

1918–1927 oli penn Eesti peenrahaühik, mis oli võrdne 1/100 Eesti margaga.

Sõnaühendid

kuldpenning

Erranis tæma ehitab meidt moñesar: willetzuße kz, tæma sötab meidt se Nuttuleiwa kz, ninck iotab meidt v̈che teuwe Mate, se on se Nuttuweæ kz, ninck ripub v̈che kaunÿ KuldPeñinge meddÿ keickede Kaila vmber, darauff stehet geschrieben: Hedda ninck willetzus on meidt tawutanuth. (Müller 1605)
'Ei, vaid tema ehib meid mitmesuguse viletsusega, tema söödab meid nutuleivaga ning joodab täie mõõdu nutuveega ning riputam meile kõigile kaela ühe kauni kuldraha, mille peale on kirjutatud: kitsikus ning ahastus on meid tabanud.'

hõbepenning

Mes tahhate teije minnulle anda, sihs tahha m. teille tedda erraanda? N. nem. towutasit temmalle 30 Höbbe penningat. (Gutslaff 1648–1656?)
'"Mis te tahate mulle anda, kui ma tema teie kätte annan?" Nemad pakkusid talle kolmkümmend hõberaha.' (Mt 26:15)

Esmaesinemus

1600

On toch sẽ Pannitze ilma kombe, eth tæma saab auwustut, ninck v̈che Inimeßele saab v̈che pißokeße hėėtegkomeße prast suhr Auwo antuth: Waidt kui palio enamb piddame meÿe Iumalalle selle Ißandalle se Auwo andma, sẽ eddest, et eb tæma meile mitte v̈x suhr Kunningka Rickus, echk mitto tuhat Kuldt Penningkit, ninck muhd suhrd ilma talluse hüis, erranes oma arma Aino Poÿa on andnut, sel Aÿal kudt meÿe tæma Waÿnlaßet ollime. (Müller 1600)
'On ju patuse ilma tava, et teda austatakse ja inimesele antakse väikese heateo eest suur au. Aga kui palju enam peame Issandale Jumalale selle eest austust avaldama, et ta pole meile andnud mitte suurt kuningriiki või mitut tuhandet kuldraha või muud selle ilmamaa suurt rikkust, vaid oma armsa ainsa Poja sel ajal, kui meie tema vaenlased olime.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Goldgülden / Kuldpenninck
Ducaten / Kuldpenning
Gottes-Pfenning / [arrha] Koetspenni.

Vestring 1710–1730

Thor Helle 1732

kootspenning der Zahlpfennig.

Hupel 1818

penning, i, Pfennig. selt. †.[saksa laen] r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
koots-penning, i, Zahlpfennig. r.[Tallinna k] Geschenk an die Magd bey dem Antritte ihres Dienstjahres. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
kuld, g. kulla, Gold [...]
„penning od. rahha Dukaten, Imperial, Goldstück, Goldmünze.

Wiedemann 1893

peńńiṅg G. peńńiṅga, peńńiṅgi, peńńiṅgu Pfennig,
kuld-p. Goldmünze, Dukaten,
rǟs-p. Rechenpfennig (zum Putz gebraucht).
kōts-penniṅg, penniṅgi (Gottespfennig?), Geschenk an die in den Dienst tretende Magd, Zahlpfenning.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,08
18. sajandil - 0,00

Vormistik

a.om.
   17. saj peñinge

a.os.
   17. saj penningkit

Teemad: alamsaksa laen
Sisu viimati muudetud 12/08/2021
Külli Prillop