Sõna peldik on olemas juba Heinrich Stahli sõnastikus 1637. aastal. Sõna peldik on Virginiused kasutanud ka oma käsikirjalises Vana Testamendi tõlkes (1687–1690), salmides Km 3:24 ja 2Kn 10:27. Viimases on peldik ka 1739. aasta Piiblis ja veel 1939. aasta juubeliväljaandeski. Hiljem on eelistatud tõlget käimla. ♦ Sõna peldik päritolu pole üheselt selge. Paul Ariste (1981) järgi võiks see olla laenatud baltisaksa sõnast peldik, mis omakorda võib põlvneda alamsaksa liitsõnast *pȫldīk ’roiskveetiik, roojatiik’, mida aga keskalamsaksa sõnaraamatud ei esita. Julius Mägiste peab võimalikuks allikaks keskalamsaksa sõna spelte ’sõkal, kest’, mis võis eesti keelde tulla kujul pelt (vrd vadja peltti ’agan, aganad’, samuti mõnes lõunaeesti murrakus, vt EMS). Kohatähenduse andev liide -ik on sel juhul lisatud eesti keeles ja tuletise esialgne tähendus võis olla 'aganasara'. Aganasara kasutati, nagu Mägiste kirjutab, omal ajal käimlana. (Mägiste 1982–1983) |
Tähendused ja näitelausedJa nemmad kiskusid Paali ebbausso-samba mahha, Paali kodda kiskusid nemmad ka mahha ja teggid sedda peltikkuks tännapäni. (Piibel 1739) Sõnaühendidpeldiku-kamberKui täma nüüd olli wälja läänut, sis tullit need Sullased sinna jure, nink näggit, et se Leht-Maja-uks olli kinni-sugdut, ja nämat ütlit: Ehk on täma wahhest Peldiko-Kambri sisse läänut. (EPAK: Virginiused 1687–1690) Vanades sõnastikesStahl 1637Heimlich gemach / peltick / peltickust. Gutslaff 1648— Göseken 1660Anzucht / (Cloack) peltick Heimlich gemach / peltick / u Heimlich Gemach / [cloaca] peltick / u scheis-Haus / [secessus] peltick Vestring 1720–1740Peldik G ko Der Abtrit Clare 1730Pöldik, o, das Heimliche Gemache. Thor Helle 1732peldik der Abtritt, Secret. Svenske 18. saj I poolPöldick. Heimlich Gemach. Hupel 1818peldik, ko, Abtritt, heimlich Gemach, r.[Tallinna k] d.[Tartu k] Wiedemann 1893peľdik G. peľdiku (põľdik) Abtritt, heimliches Gemach. Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: piiblitõlge, alamsaksa laen, baltisaksa laen
Kirjandus
|