|
Peerg (ka piirg) ’pikk männi- v. kasepakust kistud laast’ arvatakse olevat häälikuliselt ajendatud tüvi (ETY). Kirjalikes tekstides jääb selle sõna esmakasutus 18. sajandi viimastesse kümnenditesse, sõnastikesse on peerg jõudnud veidi varem – 18. sajandi keskel. ♦ Arvatavasti on peerg kujul Pergel eesti keelest üle võetud baltisaksa keelde (ETY); sellisena on see esitatud näiteks Bergmanni Liivimaa saksa keele sõnastikus (1785: 53), kusjuures Bergmann on lisanud märkuse, et Šveitsis tähendab Perge ’mänd’. Pole selge, kas baltisaksa Pergel võiks seostuda ka soome jt läänemeresoome keelte sõnaga perkele ’kurat’, mis arvatakse olevat ühist algupära eesti sõnaga põrgu. ♦ 1780ndatel kirjutab Friedrich Gustav Arvelius peerust veel kui millestki tavalisest ja vajalikust ning seletab peerutule tekitatud varjude analoogia abil, et kodukäijaiks peetakse pelgalt kuu tekitatud varje. Juba 1820ndatel aga soovitab Otto Wilhelm Masing peergude asemel igal pool õlilambid kasutusele võtta, püüdes veenda, et need on odavamad, ei raiska metsa ega tekita tulekahjusid.
|
Tähendused ja näitelausedmõisas olli wahhimees hommiko pool öed sauna maggama heitnud, ja peergu seina jätnud põllema. (Masing 1821: 82) Esmaesinemus1782küllab sa wahhest koddo pirotulle walgusel mängisid ja hüppasid , ja ollid römus nähhes , et so warri seina peäl tantsis. (Arvelius 1782) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740Piirk G. ro Pergel Thor Helle 1732— Hupel 1818peerg, g. pero, Pergel, Pergelholz. lf.[Liivimaa saksa k] r.[Tallinna k] d.[Tartu k] Wiedemann 1893pērg G. pēru (pirg, pird, pīrg, pürg) Kienspan (zum Brennen und sonst), (Pp)[Peipsi rannikul] ein über die kalfaterte Fuge eines Bootes genageltes plattes Holz, pērgusid löma od. tõmbama Kienspäne spleissen, Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: baltisaksa keel
Kirjandus
|
