peerg, piirg

Peerg (ka piirg) ’pikk männi- v. kasepakust kistud laast’ arvatakse olevat häälikuliselt ajendatud tüvi (ETY). Kirjalikes tekstides jääb selle sõna esmakasutus 18. sajandi viimastesse kümnenditesse, sõnastikesse on peerg jõudnud veidi varem – 18. sajandi keskel.

Arvatavasti on peerg kujul Pergel eesti keelest üle võetud baltisaksa keelde (ETY); sellisena on see esitatud näiteks Bergmanni Liivimaa saksa keele sõnastikus (1785: 53), kusjuures Bergmann on lisanud märkuse, et Šveitsis tähendab Perge ’mänd’.

Pole selge, kas baltisaksa Pergel võiks seostuda ka soome jt läänemeresoome keelte sõnaga perkele ’kurat’, mis arvatakse olevat ühist algupära eesti sõnaga põrgu.

1780ndatel kirjutab Friedrich Gustav Arwelius peerust veel kui millestki tavalisest ja vajalikust ning seletab peerutule tekitatud varjude analoogia abil, et kodukäijaiks peetakse pelgalt kuu tekitatud varje.

Juba 1820ndatel aga soovitab Otto Wilhelm Masing peergude asemel igal pool õlilambid kasutusele võtta, püüdes veenda, et need on odavamad, ei raiska metsa ega tekita tulekahjusid.

Kalevipoja lõpuvärsid 1862. a väljaandes

Peerg ahjurinnas (Valgustusriistad: tulejalad, peerg, lamp, ERM EJ 5:15, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/616369)

Primitiivsed lambid (Valgustusriistad: tulejalad, peerg, lamp, ERM EJ 5:15, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/616369)

Tähendused ja näitelaused

mõisas olli wahhimees hommiko pool öed sauna maggama heitnud, ja peergu seina jätnud põllema. (Masing 1821: 82)
'mõisas oli vahimees hommiku poole ööd sauna magama heitnud ja peeru seina põlema jätnud'

Esmaesinemus

1782

küllab sa wahhest koddo pirotulle walgusel mängisid ja hüppasid , ja ollid römus nähhes , et so warri seina peäl tantsis. (Arwelius 1782)
'Küllap oled mõnikord kodus peerutule valgel mänginud ja hüpanud ja olnud rõõmus nähes, et su vari seina peal tantsib.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1720–1740

Piirk G. ro Pergel
Piro Löm Pergel holtz
piirgo Kiskma Pergel spleissen

Thor Helle 1732

Hupel 1818

peerg, g. pero, Pergel, Pergelholz. lf.[Liivimaa saksa k] r.[Tallinna k] d.[Tartu k]

Wiedemann 1893

pērg G. pēru (pirg, pird, pīrg, pürg) Kienspan (zum Brennen und sonst), (Pp)[Peipsi rannikul] ein über die kalfaterte Fuge eines Bootes genageltes plattes Holz, pērgusid löma od. tõmbama Kienspäne spleissen,
pērgu panema schienen,
tihwa-pērud Stäbe zwischen den Aufschlagfäden,
katuse-p. Schindel, ro͜ika-p. 6–7 Fuss lange, über die finnischen Schindeln genagelte Latte.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,02

Vormistik

a.om.
   18. saj piro

Teemad: baltisaksa keel
Kirjandus
•ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
•von Bergmann, Gustav 1785. Sammlung Livländischer Provinzialwörter.
Sisu viimati muudetud 29/11/2021
Külli Prillop