õdang, õdangune
Õdang ’õhtu’ leidub kõigis mahukamates 17. sajandi lõunaeesti allikates: Joachim Rossihniuse teostes (1632), Virginiuste Wastse Testamendi tõlkes (1686) ning Johannes Gutslaffi piiblitõlkes (u 1648–1656) ja grammatikas (1648), samuti 18. sajandi I poole käsikirjalistes lõunaeesti sõnastikes.
Kasutati ka tuletist õdangune ’õhtune’.
♦
Tänapäevaste murdeandmete järgi oleks ootuspärasem hoopis sõnakuju õdak (õtak, õdag, õtag) lai levik, ent seda vanades kirjapanekutes teadaolevalt kasutatud pole. Murdekogujad on variandi õdak üles märkinud kõigist lõunaeesti murrakutest peale Mulgi, variandi õdang aga ainult Puhjast, Helmest ja Rõugest (vt VMS). Saareste (1955: 86) murdekaardil on õdang veelgi haruldasem – teada ainult Vastseliinast.
Sarnast k– ja ng-lõpuliste sõnakujude varieerumist esineb muudeski sõnades, nt Rossihnius on kasutanud nii hoomok kui hoomonk ’hommik’ (VMSi järgi öeldakse Lõuna-Eestis üldiselt ommuk, Põlvas, Vastseliinas, Rõuges ja Räpinas ka hommong; vt ka ALFE 2004: 296), Lutsi keelesaarelt on üles märgitud nii istak kui istang ’hilisõhtu’ (EMS), Salme Tanning (1955: 133) osutab, et elavast murdekeelest on kadunud veel Wiedemanni sõnastikus (1893) esitatud astang ja viidang, kuid Setust on teada k-lõpuline astuk ning Kodaverest viidak ’längus koht teel’, jne. -ng ja -g/-k sünonüümsust on oma grammatikas maininud juba Wiedemann (1875: 166, 177).
Murdeandmed koos vana kirjakeele andmetega näitavad, et üldiselt on -ng aja jooksul taandunud -k ees ja nii tuleks oletada, et lõunaeesti keeles ongi õdang vanem sõnakuju kui õdak. Helmi Neetar (1990: 50) märgib, et murrakuti ja sõnuti on võinud n klusiili eest kaduda, nii on ka näiteks kuningas asemel mõnel pool kunigas (sh Mulgis, Nõos, Vastseliinas, Setus). Samas ei pruugi ng olla päris alati primaarne, nt laensõna palak(as) ’voodilina jm’ on Läänemaal (aga mitte Lõuna-Eestis) mõnes murrakus palang(as) (Neetar 1990: 135).
‘õhtu’
Seperräst walwke: (Sest teije ei tijä mitte / kunnas se Maja Essand tulleb / Öddangul / echk kesk Öhsel / echk Kikka Ajal / echk Hommungult: (EPAK: Wastne Testament 1686)
‘nõnda valvake nüüd, sest te ei tea, millal majaisand tuleb, kas õhtul või keskööl või kukelaulu ajal või varahommikul,’ (Mk 13: 35)
õdangune ‘õhtune, õhtu-‘
Se Öddankone Palwus (Rossihnius 1632)
‘Õhtupalve:’
õdangumaa
Enge minna ütle teile , palju sahwat tullema se homoko ninck öddanko mah sissest, ninck Abrahammi, ninck Isaacki ninck Iacobi kahn taiwa ricku sissen istma. (Rossihnius 1632)
‘Ma ütlen aga teile, et paljud tulevad idast ja läänest ning istuvad lauda Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobiga taevariigis,’ (Mt 8: 11)
õdangu sööm-aeg ‘õhtusöömaaeg’
petrus enge kähndis hendast ümber n. neggi sedda Jüngrit p[er]ran keuwat, Kumba Iesus armsaste piddi, ke ka sel öddanncko söhm ajal olli t. rinna pähle lemmehenut, n. üttelnut: Kehs om Ken sinno erraannab? (EPAK: Gutslaff 1648?–1656?)
Peetrus pöördus ja nägi kaasa tulemas jüngrit, keda Jeesus armastas, kes ka õhtusöömaajal oli nõjatunud tema rinnale ja küsinud: „Issand, kes on su äraandja?”(Jh 21: 20)
1632
Selsammal kombel wöt temma kahn se Karrika, perrast sedda öddanko söhmaicka, tennas ninck andis se neile, ninck laus: Wötket ninck Iohket kihck sählt sissest, sesinane Karrick om se wastne Testament minnu Werre sissen, kumb teije ninck paljude ehst errawallatut sahb, (Rossihnius 1632)
‘Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: „See karikas on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse.’ (Lk 22: 20)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
Abend Oddanck / u /
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
Öddang Der Abend [Tartu k]
Öddangul Der Abends [Tartu k]
Clare 1730
Öddang, o, der Abend.
Öddang jouwap, n. Paiw kaldup otza minnemä es wird Abend.
Öddango polest, von Abend.
Öddango Söömaig, Abendmahl
Öddango Tuul Westwind
Öddango vel öddangune Palwus, der Abendsegen
Öddangone, abendlich.
Ei olle weel Paiw öddangul. Es ist noch nicht Abend.
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
Öddang, o. Abend
Öddangone abendlich
Öddango-Söhm-Aig. Abendmahl
Öddango pohlest von Abend
Öddango Tuhl. Westwind
Öddang jouwwap n. päiw kaldus Otza minnemä. es wird Abend
Hupel 1818
öddang, o, Abend. Western d.[läänepoolne tartu k]
„ jouwap es wird Abend
öddangult des Abends.
öddanguni bis an den Abend. –
s. auch kallis. –
öddango palwus Abendgebet.
„sööm- od. söma aig Abendmahlzeit.
„tuul Westwind. öddangunne, gutse. it. öddangone, abendlich. adj. d.[Tartu k]
„ hao täht Abendstern.
„ palwus Abendgebet.
kallis öddang heiliger Abend. d.[Tartu k]
Wiedemann 1893
õdaṅg G. õdaṅgu (d, S, SO)[Tartu k,põhjaeesti kirjakeelega Viljandimaa, põhjaeestikeelne Tartumaa] (õtak) Abend,
õ. sāze es wird Abend,
õdagut tegemä Feierabend machen,
õdagult am Abend,
tükk õdagu pǟle gegen Abend,
kaľľis õ. der Vorabend eines Festes,
hõ͜imu-õ. Vorabend vor der Hochzeit. õdaṅgide (d)[Tartu k] Abends. õdaṅgune G. õdaṅguze, õdaṅgutse (d, SO, S) (õdagune) abendlich,
õ. kä͜ija ein Herrenhuter. õtak G. õdagu (d)[Tartu k] = õdaṅg, õhtu.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,28
18. sajandil – 0,00
Rossihnius (1632) eL
Wastne Testament (1686) eL (EPAK)
Kirjandus
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
• ALFE 2004 = Atlas Linguarum Fennicarum 1. Peatoimetaja Tuomo Tuomi. Helsinki: Suomalaisen kirjallisuuden seura.
• Neetar, Helmi 1990. Deverbaalne nominaaltuletus eesti murretes I. Tallinn: Eesti Taduste Akadeemia Keele ja
Kirjanduse Instituut.
• Saareste, Andrus 1955. Petit atlas des parlers estoniens. Väike eesti murdeatlas. Uppsala: Gustav Adolfs Akademien.
• Tanning, Salme 1955. ng-sufiksist eesti murdeis. – Emakeele Seltsi Aastaraamat 1. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 128–132.
• VMS = Väike murdesõnastik. Tallinn: Keele ja
Kirjanduse Instituut.
• Wiedemann, Ferdinand Johann 1875. Grammatik der Ehstnischen Sprache. St.-Pétersbourg: Commissionnaires de l’Académie Impériale des sciences.
