Omadussõna nurjatu tuleb tekstides kasutusele 17. sajandi lõpus. Tegemist on tuletisega arhailisest omadussõnast ↗nuri 'halb, kasutu'. tu-liitel on siin halba omadust rõhutav funktsioon, mis on kujunenud millegi puudumist väljendavast funktsioonist. Nurjatu algne põhitähendus on olnud 'kõlbmatu, sobimatu', tähendus 'häbematu, alatu, jultunud' on kujunenud hiljem.
|
Tähendused ja näitelaused'kõlbmatu, sobimatu'Suurem hulk ahhastussest ja kurbdussest tulleb innimesselle, temma ennesa nurjatumma ello ja kurjusse läbbi . (Arvelius 1782) Kui ta ükskord moisas waimuks olles, omma laiskusse pärrast piddi nahhapeäle saama; siis läks temma paggo, nenda kui se nurjato wiis saggedaste meie maa rahwa hulkas leitakse. (Arvelius 1782) Pea said nemmad ühhe, wäljast nurjato, agga kaunis sure maja jure. (Umblia 1845) Esmaesinemus1687–1690 (käsikirjas)Se Nurjato nink köwwer Suggu lahkup tämast ärra, nämat omat Herriset, nink ei mitte täma Lapset. (Virginiused 1687–1690) 1739 (trükises)Sest temma tunneb tühjad innimessed, ja nääb nende nurjatuma tö, ja ei panne sedda tähhele. (Piibel 1739) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660... Vestring 1720–1740Nurjato käia. Schlim zu gehen Nurjato Sanna Unflätige Worte Nurjato Ein nichtswürdiger Untauglicher. Bönhase Thor Helle 1732nurjato käia schlim̃ zu gehen. nurjato sanna das unflätige Wort. Hupel 1818nurjato nichtswürdig, untauglich; ein Böhnhase. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] Wiedemann 1893nuŕjatu G. nuŕjatuma (nurratu) 1) ungehörig, untauglich, schlecht, nichtswürdig, anstössig, lumpig; hässlich, Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: tu-liideSisu viimati muudetud 16/08/2021Külli Prillop |