nilbe
Omadussõna nilbe esineb 17. sajandi allikates tähenduses ’libe, sile’. Gösekeni sõnastiku (1660) näitefraasidest selgub, et nilbe võib olla angerjas, aga ka kivi. Tähendus ’libe’ tuleb esile veel 19. sajandi keskpaiga kirjakeeleski (öelduna jää kohta) ja on säilinud lõunaeesti keeles (vt EMS).
♦
18. sajandi sõnastikud esitavad nimisõna nilb tähenduses ’(kala) lima’, omadussõna nilbe neis sõnastikes aga puudub.
Nimisõna nilb esineb ka kujul nilbe ja kujul nilv, käänamisel lisandub tüvevokaal a, e või i.
♦
Hupeli (1818) järgi on nilb ’lima’ põhjaeestikeelne sõna; nilbe ’libe’ on levinud üle Eesti, aga lõunaeesti keeles on juba lisandunud ka halvustav tähendus, kui seda sõna kasutatakse inimese kohta. Wiedemanni sõnastikus (1893) pole kummalegi sõnale levikumärgendit lisatud, st Wiedemann on pidanud neid üle-eestilisteks.
‘libe, sile’
Sihs wötti temma omma keppi kette, ninck korjas hennesselle wihs nilpet kiwwi jöh sissest, ninck panni neiht se karjusse kotje sisse, kumb temmal olli, ninck se tas[c]hi sisse, Ninck se linge olle temmal käjen, ninck temma tulli se Philistileise mannu. (EPAK: Gutslaff 1648–1656?)
‘Siis ta võttis oma kepi kätte ja valis enesele ojast viis siledat kivi ning pani need karjasepauna, mis oli tal lingukivikotiks; tal oli ling käes ja ta astus vilistile vastu.’ (1Sm 17: 40) Nilbe jää pärrast ei olnud wõimalik ruttust pöggeneda; rahwas tungides meil kannul. (Kreutzwald 1850)
‘Libeda jää tõttu ei olnud võimalik kiiresti põgeneda, rahvas tungles meil kannul.’
‘lima’
Jnnimese sissikonna seestpiddine nahk seisab nilbe läbbi allati libbe, ja se nilbe mis mao ja soolte sees, on seks lodud, et ta kõik toito seedma ja seedmise läbbi kehhale uut jõudo andma peab. (Kreutzwald 1843)
‘Inimese siskonna seespidine nahk püsib lima tõttu alati libe ja see lima, mis on maos ja sooltes, on selleks, et toitu seedida ja seedimise läbi kehale uut jõudu anda.’ Esmalt köhhib sesuggune hobbone kuiwalt, agga hakkab aega möda suust ja ninnast tatti ja nilwa wälja aiama. (Freundlich 1849)
‘Esmalt köhib seesugune hobune kuivalt, aga hakkab aegamööda suust ja ninast tatti ja lima välja ajama.’
1648 (sõnastikus)
glatt lubricus nilb / e (Gutslaff 1648)
1648–1656? (käsikirjas)
Tohst nilpist mäjest Seirrahe mennema, Baal Gadduni ammack se Libanonni horrun Hermonni mäje allan, ninck wötti neihde kunningat keick, ninck löih ninck tappi nemmat erra. (Gutslaff 1648–1656?)
‘alates Paljasmäest, mis tõuseb Seiri suunas, kuni Baal-Gaadini Liibanoni orus Hermoni mäe all; ja kõik nende kuningad sai ta oma valdusesse, lõi neid ja surmas nad.’ (Jos 11: 17)
1766 (trükitekstis)
se wiin hingab pea sinno sees ärra, kas sa tead mis siis sinno kehha ning soolte sees mahhejääb, mis muud kui üks paks happo nilb … (Hupel 1766)
‘Viin hingab peagi sinu sees ära. Kas sa tead, mis siis sinu keha ja soolte sisse maha jääb? Mis muud kui üks paks hapu lima …’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
glatt lubricus nilb / e schlipfferig / glatt / nilp / e
Göseken 1660
glatt / [lubricus schlipfferig] nilb.
der Aal ist schlipffrig / Angrias on nilb. Glat stein / nilbe kiwwi.
Vestring 1710–1730
Nilb G ba Schleim von Fischen
Thor Helle 1732
nilb Schleim von Fischen; die innerste Baumschale.
Hupel 1818
nilb, a, Fischschleim; innerste Baumrinde. r.[Tallinna k] nilbe od. nilp glatt, schlüpfrig. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
nilbe solik Lab, lf. Laff, Kalbsdarm; ein unordentlicher Mensch. d.[Tartu k]
Wiedemann 1893
nilb G. nilwa, niľb G. niľwi (nilw) 1) Schleim, Jauche;
2) Cambium, Splint;
3) Qualle. nilbe G. nilbe 1) schlüpfrig, glatt,
n. sōľ (sōlikas) Lab, fig. ein lüderlicher, unordentlicher Mensch;
2) subst. Schleim.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,05
18. sajandil – 0,18
Kirjandus
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
• EPAK = Ross, Kristiina jt. 2004–2019. Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants.
