nikerdama, nikker

Verb nikerdama tuli kirjakeelde koos Vana Testamendi tõlgetega. Esmaesinemus leidub juba Virginiuste käsikirjas (17. saj lõpp), aga on tänapäevasest erinevas tähenduses ’nikastama, nihestama’.

Alles 1739. aasta tõlkes on nikerdama tähenduses ’puud voolima, puust midagi lõikama’.

Lisaks verbile nikerdama esineb 17. ja 18. sajandi sõnastikes ka nimisõna nikker ~ nitker tähenduses ’kujur, tisler’.

Sõna nikerdama on arvatavasti saksa või alamsaksa laen (ETY, vrd Verschik 2000). Julius Mägiste (1982–1983: 1700) arvates võib siiski tegu olla vana deskriptiivse tüvega, mille tähendus ’puud voolima’ on hiljem laenatud saksa keelest (deskriptiivseid (e)rda-verbe on eesti keeles mitmeid, nt hillerdama, kakerdama, solgerdama).

Mägiste hüpoteesi kinnitavad Gösekeni sõnastik (1660) ja Virginiuste Vana Testamendi tõlge (1687–1690), kus nikerdama on veel tähenduses ’nikastama’. Et Gösekenil leidub juba ka nimisõna nikker ’tisler’, võib oletada, et tähendusmuutus kujunes 18. sajandi I poolel just selle laenatud ametinimetuse kaudu (vrd saksa Schnitzer ’(puu)nikerdaja’, keskalamsaksa sniddeker, snitker 'puusepp, puunikerdaja’, rootsi snickare). Sõnaalguse sn-ühendi lihtsustumine n-iks on selleaegses eesti keeles ootuspärane, samuti tk-ühendi muutumine kk-ks.

Hoopis teist algupära võib olla nikker halvustavas väljendis nikker nakker naiste nõu, mis esineb sõnastikes alates Vestringist ja Clarest. Hupel annab selle saksa vasteks Schnickschnack ’tühi loba; ka (vahel halvustavalt) praktilise kasuta dekoratiivne ese’. Schnickschnack on tulnud verbist schnacken 'tühja lobisema' ja oli kujul snicksnack olemas ka alamsaksa keeles (DWDS). Küllap just see saksa sõna oli aluseks eesti nikker-nakker'ile. er-lõpp võib olla võetud samakõlalisest sõnast nikker ning seda võis toetada nikker-sõna semantika: võis ju peeneid nikerdisi pidada mõttetuteks.

 

Tähendused ja näitelaused

nikerdama 'nihestama'

Seperrast ei söö Israeli lapset sedda Nikkerdetu Soond, kumb Säre pääl on, täña Päiwani; Sest et Jakobi Säre Luu likutetti Engelist, sest Nikkerdettu Soonest. (Virginiused 1687–1690, EPAK)
'Seepärast Iisraeli lapsed ei söö tänapäevani puusanärvi, mis on puusaliigese küljes, sest ta oli löönud Jaakobi puusaliigest puusanärvi kohal.' (
1Ms 32: 33).

nikerdama 'puust voolima'

Mis kasso on sest nikkerdud kuiust olnud, et selle teggia sedda on nikkerdand? mis kasso on sest wallatud kuiust, ja walle öppetajast? et se tehtud kuio teggia se peäle lodab, et ta tühjad tummad jummalad teeb. (Piibel 1739)
'Mis kasu on nikerdatud kujust, mille meister nikerdab, valatud kujust ja valeõpetajast, et meister kuju peale loodab, valmistades keeletuid ebajumalaid?' (Ha 2: 18)

Esmaesinemus

nikker, 1660 (sõnastikus)

Schreiner / [arcularius] nicker.
verrencken / nisserdama / nickertama. (Göseken 1660)

nikerdama, 1687–1690 (käsikirjas)

Nink kui Se näggi, et täma tädda ärra ei woitnut, sis likutis täma Jakobi Puusa-likmist, nink Jakobi Puusa-likminne Nikkerdas ärra, täma Maadlemissega. (Virginiused 1687–1690, EPAK)
'Aga kui see nägi, et ta ei saanud võimust tema üle, siis ta lõi tema puusaliigest; ja Jaakobi puusaliiges nihkus paigast, kui ta heitles temaga.' (1Ms 32: 26)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Schreiner / [arcularius] nicker.
tischer / (tischler arcularius) nitker.
verrencken / nisserdama / nickertama.
verrenckung / [luxatio] kus luhlihkminne Assemelt erra on / kus nickertut echk weltinut on.

Vestring 1720–1740

Nikkerdama. Schnitzen
Nikker nakker naiste nou. Weiber Raht taucht nicht

Clare 1730

nikker vel nikkermees, ein Bildhauer / Tischler. [saksa laen]
Nikker nakker naiste nou. Weiber Raht taucht nicht

Thor Helle 1732

nikker der Tischler.

Svenske 18. saj I pool

Hupel 1818

nikker, kre, Tischler. +[saksa laen]. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
„nakker naeste nou Weiberrath taugt nicht od. ist Scnickschnack. r.[Tallinna k]
od. nikkre mees Bildhauer, Schnitzer.
nikkre tö Schnitzwerk. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
nikkerdama schnitzen. +[saksa laen]. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
nikkertud kuio geschnitztes Bild. r.[Tallinna k]

Wiedemann 1893

niker G. nikri, nikre geschickt, pfiffig, sbst. Schnitzer, Tischler,
n.-mēs, n.-pe͜a Pfiffikus, Tausendkünstler,
n.-tȫ Schnitzarbeit, leichte Handarbeit (im Gegensatz zu der Feldarbeit u. dgl.),
niker-naker (nika-naka)-nõ͜u, n.-n.-na͜este-nõ͜u Schnickschnack, Larifari.
nikerdama, -dan, -dada (nikitsema, nukitsema) 1) schnitzen, schnickern, oberflächlich arbeiten, leichte Arbeit verrichten,
hobune nikerdab das Pferd geht schlecht,
kiwi-nikerdaja, kiwi-kuju-n. Bildhauer, ennast nikerdama sich putzen,
wäli nikerdas nizuda (pt)[poeetiline]das Feld trug ein Wenig Weizen; — 2) (pt) knicken.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,49

Vormistik

nud-kesksõna
   18. saj nikkerdand
tud-kesksõna
   18. saj nikkertud, nikkerdud
da-tegevusnimi
   18. saj nikkerdada
ains. 3. pööre
   18. saj nikkerdab

Teemad: saksa laen, baltisaksa laen, alamsaksa laen, rootsi laen, tähendusmuutus, rda-liide
Kirjandus
•DWDS = Schnickschnack, bereitgestellt durch das Digitale Wörterbuch der deutschen Sprache.•ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
•Mägiste, Julius 1982–1983. Estnisches Etymologisches Wörterbuch. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.
•Verschik, Anna 2000. Mõnda baltisaksa ja jidiši kontaktidest. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 496–502.
Sisu viimati muudetud 28/04/2023
Külli Prillop