Verb nikerdama tuli kirjakeelde koos Vana Testamendi tõlgetega. Esmaesinemus leidub juba Virginiuste käsikirjas (17. saj lõpp), aga on tänapäevasest erinevas tähenduses ’nikastama, nihestama’. Alles 1739. aasta tõlkes on nikerdama tähenduses ’puud voolima, puust midagi lõikama’. Lisaks verbile nikerdama esineb 17. ja 18. sajandi sõnastikes ka nimisõna nikker ~ nitker tähenduses ’kujur, tisler’. ♦ Sõna nikerdama on arvatavasti saksa või alamsaksa laen (ETY, vrd Verschik 2000). Julius Mägiste (1982–1983: 1700) arvates võib siiski tegu olla vana deskriptiivse tüvega, mille tähendus ’puud voolima’ on hiljem laenatud saksa keelest (deskriptiivseid (e)rda-verbe on eesti keeles mitmeid, nt hillerdama, kakerdama, solgerdama). Mägiste hüpoteesi kinnitavad Gösekeni sõnastik (1660) ja Virginiuste Vana Testamendi tõlge (1687–1690), kus nikerdama on veel tähenduses ’nikastama’. Et Gösekenil leidub juba ka nimisõna nikker ’tisler’, võib oletada, et tähendusmuutus kujunes 18. sajandi I poolel just selle laenatud ametinimetuse kaudu (vrd saksa Schnitzer ’(puu)nikerdaja’, keskalamsaksa sniddeker, snitker 'puusepp, puunikerdaja’, rootsi snickare). Sõnaalguse sn-ühendi lihtsustumine n-iks on selleaegses eesti keeles ootuspärane, samuti tk-ühendi muutumine kk-ks. |
Tähendused ja näitelausednikerdama 'nihestama'Seperrast ei söö Israeli lapset sedda Nikkerdetu Soond, kumb Säre pääl on, täña Päiwani; Sest et Jakobi Säre Luu likutetti Engelist, sest Nikkerdettu Soonest. (Virginiused 1687–1690, EPAK) nikerdama 'puust voolima'Mis kasso on sest nikkerdud kuiust olnud, et selle teggia sedda on nikkerdand? mis kasso on sest wallatud kuiust, ja walle öppetajast? et se tehtud kuio teggia se peäle lodab, et ta tühjad tummad jummalad teeb. (Piibel 1739) Esmaesinemusnikker, 1660 (sõnastikus)Schreiner / [arcularius] nicker. nikerdama, 1687–1690 (käsikirjas)Nink kui Se näggi, et täma tädda ärra ei woitnut, sis likutis täma Jakobi Puusa-likmist, nink Jakobi Puusa-likminne Nikkerdas ärra, täma Maadlemissega. (Virginiused 1687–1690, EPAK) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660Schreiner / [arcularius] nicker. verrencken / nisserdama / nickertama. Vestring 1720–1740Nikkerdama. Schnitzen Nikker nakker naiste nou. Weiber Raht taucht nicht Clare 1730nikker vel nikkermees, ein Bildhauer / Tischler. [saksa laen] Thor Helle 1732nikker der Tischler. Svenske 18. saj I pool— Hupel 1818nikker, kre, Tischler. +[saksa laen]. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] nikkerdama schnitzen. +[saksa laen]. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] Wiedemann 1893niker G. nikri, nikre geschickt, pfiffig, sbst. Schnitzer, Tischler, nikerdama, -dan, -dada (nikitsema, nukitsema) 1) schnitzen, schnickern, oberflächlich arbeiten, leichte Arbeit verrichten, Sagedus
16. sajandil - 0,00 Vormistik
Teemad: saksa laen, baltisaksa laen, alamsaksa laen, rootsi laen, tähendusmuutus, rda-liide
Kirjandus
|