nekk
Sõna nekk esineb ühel korral 17. sajandi keskpaiga põhjaeesti vaimuliku kirjamehe Christoph Blume teoses „Das Kleine Corpus Doctrinae“ (1662). Blume on seda sõna kasutanud ’kättemaksuiha, kättemaksuhimu’ tähenduses (saksakeelses rööptekstis die Rachgirigkeit).
Sõna nekk põhineb saksa verbil necken ’nöökima, narrima, tögama’ (Lill 1988: 97). Seda sõna ei esine Blume enda hilisemates teostes ega talle eelnevate ega järgnevate autorite tekstides. Vanadest sõnastikest on nekk olemas Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatus (1893 [1973]: 663), kus viidatakse märkega alt, et tegemist on arhaismiga (Lill 1988: 97). Hupeli sõnaraamatus (1818: 507) antakse saksakeelse sõna Rachgier (=Rachgirigkeit) eestikeelseks vasteks sõna nekk asemel vihameel.
Eesti murretes sõna nekk ei leidu. Samas esineb lõunaeesti keeles verb nekkima (nekmä) ’nöökima, narrima’ (EMS).
Verbi nekkima esinemus Eesti murretes. (VMS)
Nekkima on olemas ka Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatus (1893 [1973]: 663), kus selle sõna aluseks arvatakse olevat saksa verb necken või verb näkkima. Eesti murretes esineb ka verb näkkima, mille üheks tähenduseks on ’nöökima, tögama’ (EMS).
Nekkima esinemus Eesti lõunapoolsetes murretes võib osutada ka sõna nekk võimalikule kasutusele seal piirkonnas 17. sajandil. Kuigi Blume ise tegutses Eesti põhjaosas ning ei ole teada, et ta oleks lõuna pool käinud, olid tema käsutuses Urvaste vaimuliku Johannes Gutslaffi tekstid (Helk 1978: 198; Lill 1988: 97), kustkaudu võis ka sõna nekk tema teosesse sattuda.
‘kättemaksuiha’
Ep üxpeines weljaspittise Tappetusse / kumb Keh kaa sündip / erranis Kahs üchtleise keik ülle kochtose Weha / Kaddedusse / Wehamisse / Nekko / JlmaArmo / ilmaKannatusse / ilmaheldusse nink keik Liggimisse kurja Teggemisse / kumb sündip Teggode / Needmisse nink wehaste kurjade Kombede kaa.
Nicht allein außwendigen Todschlag / s[o] mit der Hand geschicht / sondern auch zugleic[h] mit allen unordentlichen Zorn / Neid / Haß [/] Rachgirigkeit / Unbarmhertzigkeit / Ungedult [/] Unfreundligkeit und alle Beleidigung de[n] Nechsten / so geschicht mit Werkken / fluche[n] und zornigen bösen Gebehrden. (Blume 1662)
‘Mitte üksnes välispidise tapmisega, mis tehakse käega, vaid ühtlasi ka kogu ülekohtuse viha, kadeduse, vihkamise, kättemaksuiha, halastamatuse, kannatamatuse, lahkusetuse ning kogu ligimesele kurja tegemisega, mis tehakse tegude, needmise ja vihaste kurjade kommetega.’
1662
Ep üxpeines weljaspittise Tappetusse / kumb Keh kaa sündip / erranis Kahs üchtleise keik ülle kochtose Weha / Kaddedusse / Wehamisse / Nekko / JlmaArmo / ilmaKannatusse / ilmaheldusse nink keik Liggimisse kurja Teggemisse / kumb sündip Teggode / Needmisse nink wehaste kurjade Kombede kaa.
Nicht allein außwendigen Todschlag / s[o] mit der Hand geschicht / sondern auch zugleic[h] mit allen unordentlichen Zorn / Neid / Haß [/] Rachgirigkeit / Unbarmhertzigkeit / Ungedult [/] Unfreundligkeit und alle Beleidigung de[n] Nechsten / so geschicht mit Werkken / fluche[n] und zornigen bösen Gebehrden. (Blume 1662)
‘Mitte üksnes välispidise tapmisega, mis tehakse käega, vaid ühtlasi ka kogu ülekohtuse viha, kadeduse, vihkamise, kättemaksuiha, halastamatuse, kannatamatuse, lahkusetuse ning kogu ligimesele kurja tegemisega, mis tehakse tegude, needmise ja vihaste kurjade kommetega.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
nekk G. neku (alt)[vana] Rachgier. nekkima, nekin, nekkida necken (deutsch[saksa], od. st. näkkima?[või näkkima asemel?]).
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,02
18. sajandil – 0,00
a.om.
17. saj nekko
Kirjandus
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat. (06.10.21)
• Helk, Vello 1978. Lisaandmeid Christoph Blume (1625–1669) tõlgete kohta. – Tulimuld 4, 198–202.
• Lill, Anne 1988. Christoph Blume ja XVII sajandi eesti kirjakeel. – Keel ja
Kirjandus 2, 90–102.
• VMS = Väike murdesõnastik. Tallinn: Keele ja
Kirjanduse Instituut. (06.10.21)
