muistma

Sõnal muistma on kaks tähendust: 1) 'mõistma', 2) 'meeles pidama, mäletama'.

Tegemist on soome-ugri tüvega (ETY), mis põhjapoolsetes läänemeresoome keeltes on kasutusel tähenduses 'mäletama' ja lõunapoolsetes tähenduses 'mõistma'. Vanades eestikeelsetes tekstides tuleb tähendus 'mäletama' esile ainult korra – 1535. a Wanradti-Koelli katekismuses.

Tänapäevaks on sõnatüve kunagine ui-diftong asendunud õi-ga. ui-line muistma esineb samuti ainult Wanradti-Koelli katekismuses (hilisemates tekstides on ↗mõistma).

Johann Koell, katekismuse tõlkija, oli Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja. Pole selge, kas häälikkuju muistma ja tähendus 'mäletama' Koelli tekstis on soomepärasus või tol ajal teatud piirkondades veel säilinud vanem keelend. Eesti murretes on muistma 'mõistma; mäletama' üles kirjutatud just äärealadelt (Hiiumaa, Leivu keelesaar) ja kirderannikumurde aladelt, kus on mitmeid soome keelega ühiseid jooni (vt EMS).

♦

Wanradti-Koelli katekismuses leidub ka nimisõnaline muistma 'mõistmine', millele on lõppu lisatud veel üks arhailine keelend, nimelt (arvatavasti) kuulumist märkiv liide -s, mis Koelli ajal enam ei olnud produktiivne ega selge tähendusega.

Wanradti-Koelli katekismus on omapärane selle poolest, et trükitud teksti serval on trükitud korrektuuriparandused, mille tegija pole teada. Nimisõnaline muistmas on ühes sellises paranduses:

Lehekülg Wanradti-Koelli katekismusest (1535). Serval parandus, kus esineb sõna _muistmas_

Tähendused ja näitelaused

'mõistma'

Se piddat [sina] [nynda] [mu]ystma / kos sin[perast] [keick] kockones höe oll[ecksis] / k[uth] J[u]mal sen essymesen ynymysen l[onu]th oly / Sys eb olecksis m[eil] [ücht]kyt leppüteyet / ech way[m]o[licko] [ta]rwis / Jumalam szen [Issan] [e]ddes ... (Koell 1535)
'Seda pead sa nõnda mõistma: kui kõik oleks hästi olnud, siis kui Jumal oli esimese inimese loonud, siis ei oleks meil ühtegi lepitajat ega vaimulikku tarvis Jumala, meie Isa ees ...'

'meeles pidama'

Nynck anna synu pöha [waym]u s[e]x tarbix / et meye keik[es] [pol]es muystama / mea meyle [önn]ys on / ... (Koell 1535)
'Ning anna oma Püha Vaim selleks, et meie ikka meeles hoiaksime, mis meile õnnistuseks on ...'

'mõistmine, tähendus, seletus'

Sel / on sesynane / mel / ech / mu[yst]mas ... (Koell 1535)
'Sellel on niisugune mõte ehk tähendus ...'

Esmaesinemus

1535

Se piddat [sina] [nynda] [mu]ystma / kos sin[perast] [keick] kockones höe oll[ecksis] / k[uth] J[u]mal sen essymesen ynymysen l[onu]th oly / Sys eb olecksis m[eil] [ücht]kyt leppüteyet / ech way[m]o[licko] [ta]rwis / Jumalam szen [Issan] [e]ddes ... (Koell 1535)
'Seda pead sa nõnda mõistma: kui kõik oleks hästi olnud, siis kui Jumal oli esimese inimese loonud, siis ei oleks meil ühtegi lepitajat ega vaimulikku tarvis Jumala, meie Isa ees ...'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

—

Vestring 1720–1740

—

Thor Helle 1732

—

Hupel 1818

—

Wiedemann 1893

—

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 20,01
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,00

Vormistik

a.nim.
   16. saj mu[yst]mas
ma-tegevusnimi
   16. saj [mu]ystma
tud-kesksõna
   16. saj muysteth
kindel kv, mitm 1. pööre
   16. saj muystama
käskiv kv, ains 2. pööre
   16. saj muysta

Teemad: häälikumuutus, tähendusmuutus, rannikumurre, soomepärasus, possessiivsufiks
Kirjandus
•ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
•EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
Sisu viimati muudetud 06/08/2021
Külli Prillop