Luudjas on linapõllul kasvav umbrohi, tõenäoliselt tuder. Murdesõnastiku andmeil on sõna luudjas tuntud Läänemaal Vigalas. Võimalik, et paarisaja aasta eest oli see nimetus laiemalt levinud, sest Hupeli sõnastikus (1818) on see antud märgendiga der revalsche Dialekt 'Tallinna murdes', täpsemat levikupiirkonda määratlemata. Sõna esineb Anton Thor Helle tekstides (1732), kelle keeletarvitus tugineb peamiselt Harjumaa murrakutele. Thor Helle ei ole sõna luudjas oma dialoogide saksakeelses paralleeltekstis ära tõlkinud, nt ein Theil desselben sind luudjad, küll aga on ta lisanud umbkaudse kirjelduse. Sellest selgub, et luudjas pole mitte kollaste õite ja kollaste seemnetega tudra liik, vaid mingi muu linaumbrohi. Wiedemanni sõnaraamatu (1893) järgi võiks tegemist olla põldtudraga (Camelina sativa Crantz), mida kasvatatakse õlitaimena. (Põldtudra saksakeelne nimetus Leindotter, sõna-sõnalt tõlkides linatuder, tuleneb sellest, et teised tudra liigid kasvavad peamiselt linapõllul umbrohuna.) |
Tähendused ja näitelaused'linaumbrohi, tuder'Monni on üssa lühhike, monni jälle nenda arw, et sa neid woid luggeda, monni tük ni jämme kui kannepe, monni jälle pimme tuddar, mis mul on, neile polle nahka suggu peäl, ja üks ossa neist on luudjad. Esmaesinemus1732Monni on üssa lühhike, monni jälle nenda arw, et sa neid woid luggeda, monni tük ni jämme kui kannepe, monni jälle pimme tuddar, mis mul on, neile polle nahka suggu peäl, ja üks ossa neist on luudjad. Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Thor Helle 1732— Hupel 1818luudjad, pl.[mitmuses] unächter Flachs; Unkraut im Flachse. r.[Tallinna k] Wiedemann 1893lūdijas G. lūdija (lūd’jas) Sagedus
16. sajandil - 0,00
Sisu viimati muudetud 05/08/2020Külli Prillop |