luudjas
Luudjas on linapõllul kasvav umbrohi, tõenäoliselt tuder.
Murdesõnastiku andmeil on sõna luudjas tuntud Läänemaal Vigalas. Võimalik, et paarisaja aasta eest oli see nimetus laiemalt levinud, sest Hupeli sõnastikus (1818) on see antud märgendiga der revalsche Dialekt ‘Tallinna murdes’, täpsemat levikupiirkonda määratlemata. Sõna esineb Anton Thor Helle tekstides (1732), kelle keeletarvitus tugineb peamiselt Harjumaa murrakutele.
Thor Helle ei ole sõna luudjas oma dialoogide saksakeelses paralleeltekstis ära tõlkinud, nt ein Theil desselben sind luudjad, küll aga on ta lisanud umbkaudse kirjelduse. Sellest selgub, et luudjas pole mitte kollaste õite ja kollaste seemnetega tudra liik, vaid mingi muu linaumbrohi. Wiedemanni sõnaraamatu (1893) järgi võiks tegemist olla põldtudraga (Camelina sativa Crantz), mida kasvatatakse õlitaimena. (Põldtudra saksakeelne nimetus Leindotter, sõna-sõnalt tõlkides linatuder, tuleneb sellest, et teised tudra liigid kasvavad peamiselt linapõllul umbrohuna.)
‘linaumbrohi, tuder’
Monni on üssa lühhike, monni jälle nenda arw, et sa neid woid luggeda, monni tük ni jämme kui kannepe, monni jälle pimme tuddar, mis mul on, neile polle nahka suggu peäl, ja üks ossa neist on luudjad.
Einiges ist gar kurtz, einiges wiederum so undicht, daß du sie zählen kanst, manches Stück ist so grob wie Hanf, manches wieder dickes tuddar, (ein Unkraut, so gelbe blühet und gelben Saamen hat) was mir zukommt, da ist nicht die Art Flachs darauf, und ein Theil desselben sind luudjad, (ein ander Unkraut, so, wie der Speltz im Roggen, im Flachs wächset). (Thor Helle 1732)
‘Mõni [linataim] on üsna lühike, mõni jälle nõnda harv, et võid neid loendada, mõni tükk nii jäme nagu kanep, mõni jälle paks tuder [kollaste õite ja kollaste seemnetega umbrohi], mis mul on, need pole lina ja osa neist on luudjad [üks teine linaumbrohi, nagu sõkal rukkis].’
1732
Monni on üssa lühhike, monni jälle nenda arw, et sa neid woid luggeda, monni tük ni jämme kui kannepe, monni jälle pimme tuddar, mis mul on, neile polle nahka suggu peäl, ja üks ossa neist on luudjad.
Einiges ist gar kurtz, einiges wiederum so undicht, daß du sie zählen kanst, manches Stück ist so grob wie Hanf, manches wieder dickes tuddar, (ein Unkraut, so gelbe blühet und gelben Saamen hat) was mir zukommt, da ist nicht die Art Flachs darauf, und ein Theil desselben sind luudjad, (ein ander Unkraut, so, wie der Speltz im Roggen, im Flachs wächset). (Thor Helle 1732)
‘Mõni [linataim] on üsna lühike, mõni jälle nõnda harv, et võid neid loendada, mõni tükk nii jäme nagu kanep, mõni jälle paks tuder [kollaste õite ja kollaste seemnetega umbrohi], mis mul on, need pole lina ja osa neist on luudjad [üks teine linaumbrohi, nagu sõkal rukkis].’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
luudjad, pl.[mitmuses] unächter Flachs; Unkraut im Flachse. r.[Tallinna k]
Wiedemann 1893
lūdijas G. lūdija (lūd’jas)
1) = lina-luhad Leindotter (Camelina sativa Crantz.),
tudra-l. dass.[seesama];
2) kleine Made, Askaride.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,02
m.nim.
18. saj luudjad
