|
Saksa laen liiderlik tuli eesti kirjakeeles kasutusele 19. sajandi keskel (saksa liederlich). Wiedemanni sõnaraamatus (1869, 1893) on liiderlik märgitud neologismiks ning varasematest sõnastikest see puudub. Märksõna põhikujuks on Wiedemann valinud saksa hääldusele vastavalt liiderlih. Eestikeelsete tekstide autorid on siiski eelistanud k-ga varianti. (Saksa kirjapilt lüderlich Wiedemannil viitab omaaegsele ekslikule etümologiseeringule, mille järgi liederlich oleks tuletatud sõnast Luder '(ülek. tähenduses) logard'.) |
Tähendused ja näitelausedsiis on ommetigi nähtud, et need kässud iggas paikus mitte täieste ei olle petud waid et sellegi pärrast linnades ja maantede peäl kerjajad ümberhulguwad, ennamiste nendasuggused kes laisad ja liderlikkud on, ja omma ello üllespiddamist mitte õigel wisil tö läbbi ei tahha tenida, agga mõnnekord ka nenda suggused, kes tõeste sandid, agga kedda nende koggokonnad, ni kui se kässo järrel nende kohhus olleks, mitte ei toida ja aita. (Tallorahva Kulutaja, 1. september 1840) Esmaesinemus19. saj keskpaik, ntWannemate endine weike ellamine olli liderlikko elloga ärra pillutatud (Kreutzwald 1840) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Clare 1730— Thor Helle 1732— Svenske 18. saj I pool— Hupel 1818— Wiedemann 1893līderdama, -dan, -dada (H, W)[Harjumaa, Läänemaa]lüderlich sein, līderlih G. līderlihi, līderlik G. līderliku lüderlich.[neologism] Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: saksa laen, 19. sajandi neologismSisu viimati muudetud 28/07/2022Külli Prillop |