liiderlik
Saksa laen liiderlik tuli eesti kirjakeeles kasutusele 19. sajandi keskel (saksa liederlich). Wiedemanni sõnaraamatus (1869, 1893) on liiderlik märgitud neologismiks ning varasematest sõnastikest see puudub.
Märksõna põhikujuks on Wiedemann valinud saksa hääldusele vastavalt liiderlih. Eestikeelsete tekstide autorid on siiski eelistanud k-ga varianti. (Saksa kirjapilt lüderlich Wiedemannil viitab omaaegsele ekslikule etümologiseeringule, mille järgi liederlich oleks tuletatud sõnast Luder ‘(ülek. tähenduses) logard’.)
‘siiski on nähtud, et neist käskudest igal pool täielikult kinni ei peeta, vaid et linnades ja maanteedel ikkagi kerjajad ümber hulguvad, enamasti niisugused, kes on laisad ja liiderlikud ega taha oma ülalpidamist teenida õigel viisil, töö abil, aga mõnikord ka niisugused, kes on tõesti sandid, aga keda nende kogukonnad, nii nagu see seaduse järgi nende kohus on, ei toida ega kata.’
19. saj keskpaik, nt
Wannemate endine weike ellamine olli liderlikko elloga ärra pillutatud (Kreutzwald 1840)
‘Vanemate endine väike elamine oli liiderliku eluga ära pillatud’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
—
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
līderdama, -dan, -dada (H, W)[Harjumaa, Läänemaa] lüderlich sein,
ta līderdas igal pōl er trieb sich überall umher. līderlih G. līderlihi, līderlik G. līderliku lüderlich.[neologism]
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,00
