Puunimetus lepp (omastavas käändes lepa) on esitatud nii põhja- kui ka lõunaeesti sõnastikes juba 17. sajandil. Tekstides on lepast esmakordselt juttu 18. sajandi I poolel. Sanglepp on esimest korda mainitud sajandi jagu hiljem, nimelt S. H. Vestringi käsikirjalises sõnastikus. Seejuures on Vestring pidanud vajalikuks ära märkida, et talupojad kasutavad sanglepa kleepuvaid lehti seebi asemel. Tüve lepp : lepa või selle tuletist lepp : lepu on eesti keeles kasutatud ka vere ja punase (punakaspruuni vms) värvuse tähistamiseks. Niisuguse tähenduse esitab tuletisele lepp oma sõnastikus juba Heinrich Göseken (1660), aga vanades tekstides see esile ei tule. Et värvuse ja vere tähendus on pigem tuletisel (lepp : lepu), tuleks lepapuu tähendust pidada algupärasemaks kui värvuse tähendust. Lisatähendus ’punane’ on siis tekkinud seetõttu, et lepakoor annab punast värvi (vt lisaks ;Uibo 2014: 66–67). lepp-sõna kasutamine tähenduses ’veri’ võis levida, kui vere nimetamine oli tabu. ♦ Sõnaga lepp on seotud üks radikaalse tähendusmuutuse läbi teinud väljend, nimelt nagu lepase reega / nagu lepse reega ’takistusteta, hästi, jõudsasti’. Algselt tähendas nagu lepase reega minema hoopiski ’halvasti edenema’. Tähenduse ’halvasti’ annab väljendile nagu lepase reega ka Wiedemanni sõnastik (1893) ja seda leiab veel 20. sajandi alguse tekstidestki. Väljendit on kasutatud ka pealiskaudselt (ja seetõttu halvasti) tehtud töö kohta; vt pildil.
Lepapuidust esemed lagunesid kiiresti ega olnud vastupidavad. Samas on leppa lihtne töödelda ja lepapuidust regi libises hästi. Kui metafoori tõlgendamisel seati lepa kui materjali asemel keskmesse regi, sai võimalikuks tähenduse ümbertõlgendus negatiivsest positiivseks. (Õim K., Õim A. 2012) |
Tähendused ja näitelausedleppkui tulleb soe päwa paiste paasto aial, siis hakkab toito sama leppa ja pao urwest (Helle 1732) lepne 'lepane, lepa-'Lepsed lehhed, et kül neid peaks arwama keigealwemaks, siiski on nemmad hea söök lammastele; ning et nemmad kibbedad on, siis on need neile kui üks rohhi. (Hupel 1766) Esmaesinemus1648 (sõnastikus)Elre Leppa (Gutslaff 1648) 1732 (tekstis)kui tulleb soe päwa paiste paasto aial, siis hakkab toito sama leppa ja pao urwest (Helle 1732) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648Elre Leppa Elre Knospe Leppa Tilck / a / Göseken 1660Erl / (alnus) leppe puh Elleren knospen / leppeset urmat. blut und Eyter durch einander / Leppo. durchlauff / weddal köcht / leppo többe. Vestring 1710–1730Lep G pa Die Erle Thor Helle 1732lep die Erle. sang lep eine Art von Erlen. lepne von Erlen. leppa lind ein Vogel, oben grün, roth unterm Bauch, das beym Vieh Blut verutsacht. Hupel 1818lep, pa. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] Erle, lf. Eller. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] das Blut von Fischen. W. (auf Dagen.)[Hiiumaa] lepne von Ellern. adj. r.[Tallinna k] leppa (oder leppiko. d.[Tartu k]) seen Ellern-Rieschen. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] Wiedemann 1893lepp G. lepa 1) Erle, Eller (Ainus Tournef.), lepp G. lepa, lepu (G)[Göseken]Blut (ausgeflossenes, bes. von Thieren), Blutwasser, lepp G. lepu (SW, A) [Põhja-Eesti edelaosa, Alutaguse]Fuchs, rothes Pferd, tume-l. Schweissfuchs, lina-laka-l., waľkija-laka-l. Goldfuchs mit weisser Mähne. lepne G. lepse (lepane) erlen, von Erlenholz, figl. schlecht, schwach, jämmerlich, Sagedus
16. sajandil - 0,00
Teemad: tähendusmuutus
Kirjandus
|