lemon
Võõrsõna lemon on kasutanud Johann Lithander, 1781. aastal ilmunud esimese eestikeelse kokaraamatu tõlkija. Raamatu originaal on rootsikeelne ja selle autor Cajsa Warg annab lemonite sissetegemise õpetuse, millest selgub, et lemon pole mitte tavaline sidrun, vaid soolvees säilitatud sidrun. Sama õpetuse koos sõnaga lemon on Lithander võtnud ka oma tõlkesse (retsept nr 610). Muudes eestikeelsetes allikates seda sõna niisugusel häälikulisel kujul ei esine.
Lemonite sissetegemise õpetus. “Köki ja Kokka Ramat 1781, lk 447-448
At giöra lemoner. Cajsa Warg, Hjelpreda I Hushållningen För Unga Fruentimber 1755, lk 437
‘soolvees hoitud sidrun’
Kurna siis se Soost läbbi Turslagi ühhe kastrulli sisse, panne se keel senna sisse , ja monningad Lemoni wilukad ka, ja lasse sellega keeta, kunni se saab pehmeks; agga panne sola sisse, kui se Lemon ei te sedda solatseks. (Lithander 1781)
‘Kurna soust läbi sõela kastrulisse, pane keel sinna sisse ja mõningad lemoni viilud ka, lase keeda, kuni see saab pehmeks, aga lisa soola, kui lemon ei tee seda soolaseks.’
1781
Üks tund enne kui temma walmis saab keenud, siis panne Rosinad ja Lemoni-wilokessed sisse, ja kui sa annad suppi ülles, siis riwi nattoke Muskati peäle. (Lithander 1781)
‘Üks tund enne, kui [vasikaliha]supp valmis saab, lisa rosinad ja lemoni viilud, ja kui sa suppi serveerid, siis riivi natuke muskaati peale.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
—
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,21
Cajsa Wargi kokaraamatu esmatrüki (1755) frontispiss (foto: Kungliga Biblioteket)
