leeder
Leeder tänapäevasel häälikulisel kujul ilmub tekstidesse 19. sajandi algul. Tõenäoliselt on tegemist alamsaksa laenuga (vrd keskalamsaksa vlēder, vlieder).
Varem on August Wilhelm Hupel kasutanud sõnakuju ↗vliider, mille eeskujuks on pigem põhjasaksa Flieder. Leeder on tuntud eelkõige saartel (EMS), nii et Põltsamaa pastor Hupel ei pruukinud seda sõna rahvakeelest tunda. Esimest korda leedripuust kirjutades peab ta vajalikuks lisada ka saksakeelse vaste: see puu, mida saksad holundri- või vliidripuuks nimetavad.
leeder
Moos polle muud ühtegid kui üks marjadest kedetud pudder; lambrisel polle muud mosi tarwis, kui kaddaka- ning lederpu-marjadest. (Jordan 1840)
‘Moos pole muud midagi kui marjadest keedetud puder; lamburil pole tarvis muud moosi kui kadaka- ning leedripuu marjadest.’
leedrik ‘leeder’
Ledriku öitsed, … neid agga peame teiste käest palluma, kennel Lederpuud aidas on. (Luce 1812)
‘Leedriõied, … neid aga peame teiste käest paluma, kellel leedripuud aias on.’
leedripuu
Kui agga letid ommeti olleksid sisse lönud, wotta raud reia rohto assemel ledripu öitsed, kalla nenda sammoti kedetud wet nende peäle, ning panne koosta täis met senna jure, ja anna sedda selle haigele soialt jua ni kauaks, kunni leet rubid jälle wälja tullewad, ehk ihho peäle jälle nähha on. (Luce 1807)
‘Kui aga leetrid siiski on välja löönud, võta raudrohu asemel leedripuu õied, kalla nõndasamuti keedetud vett nende peale, ning pane lusikatäis mett sinna juurde, ja anna seda haigele soojalt juua nii kauaks, kuni leetritäpid jälle välja löövad või nahal jälle näha on.’ Moos polle muud ühtegid kui üks marjadest kedetud pudder; lambrisel polle muud mosi tarwis, kui kaddaka- ning lederpu-marjadest. (Jordan 1840)
‘Moos pole muud midagi kui marjadest keedetud puder; lamburil pole tarvis muud moosi kui kadaka- ning leedripuu marjadest.’
vliider – 1767
Se pu mis saksad Holundri ehk Wlidri puuks nimmetawad, on keigeparrematte ja kallimatte pude seltsist, hädda agga et on kassinaste neid meie Ma sees leida. (Hupel 1767)
‘See puu, mida saksad holundri- või leedripuuks nimetavad, on kõige paremate ja kallimate puude hulgast, aga häda on selles, et meie maal on neid vähe leida.’
leeder – 1807
Kui agga letid ommeti olleksid sisse lönud, wotta raud reia rohto assemel ledripu öitsed, kalla nenda sammoti kedetud wet nende peäle, ning panne koosta täis met senna jure, ja anna sedda selle haigele soialt jua ni kauaks, kunni leet rubid jälle wälja tullewad, ehk ihho peäle jälle nähha on. (Luce 1807)
‘Kui aga leetrid siiski on välja löönud, võta raudrohu asemel leedripuu õied, kalla nõndasamuti keedetud vett nende peale, ning pane lusikatäis mett sinna juurde, ja anna seda haigele soojalt juua nii kauaks, kuni leetritäpid jälle välja löövad või nahal jälle näha on.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
wledri pu Hollunderbaum, ls[Liivimaal] Flieder †[saksa laen], r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
Wiedemann 1893
lēder G. lēd’ri (wlēder, wlīder), lēd’ri-pū schwarzer Flieder, Hollunder (Sambucus nigra L.). wlēder G. wlēdri = lēder. wlīder, G. wlīd’ri, wlīderi = wlēder, lēder.
10 000 tekstisõna kohta
vliider
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,13
vliider
a.om.
18. saj wlidri
Kirjandus
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
