landskneht

Saksa sõna landskneht ’palgasõdur-jalaväelane’ (vrd ülemsaksa Landsknecht, keskalamsaksa landesknecht) on oma eestikeelsetes jutlustes kasutanud Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Georg Müller, seejuures korra ka üldisemas tähenduses 'sõdur', kõneldes ristisõdureist (vast valis Müller just selle sõna, kuna landskneht oli eestlastele kõige tuttavam sõjameheamet).

Sõna võimalikule kodunemisele vähemalt Tallinna eestlaste keeles viitab Mülleri laadivahelduslik mitmusevorm landsknehit. Siiski ei tule see sõna esile hilisemates allikates ning sellest pole jälgi eesti murretes. Ka saksa keeles tähendab Landsknecht just 15. ja 16. sajandi jalaväelast-palgasõdurit ning selle sõna kasutus vähenes oluliselt 17. sajandil (vt DWDS).

Tähendused ja näitelaused

Nedtsinatzt Verba, piddawat keick Inimeße Lapset, hæsti mele wotma, ißeerranes nedt Risti vsckulißet Inimeßet, ke lebbÿ sen Vßu in Chro Ihsu, tachtwat onsax sada, v̈xikit neist eb pidda mitte wabba ollema, Erranes keick vsckulißet, Ke v̈x eike Risti Sullane sein will næmat olkat Meeß echk Naÿßpohlet, er seÿ gleich Reich od' Arm, Iung oder Alt, echk mea Suggu næmat eales tachtwat olla nedtsamat (: iütle mina) piddawat kz se Risti Landsknehit, ninck nedt eiket Ristikandiat ollema. (Müller 1605)
'Needsinased sõnad peavad kõik inimlapsed hästi meelde jätma, iseäranis ristiusku inimesed, kes tahavad usu läbi Kristusesse Jeesusesse õndsaks saada. Ükski neist ei saa olla vaba, vaid kõik usklikud, kes tahavad olla õiged ristisulased, olgu nad mees- või naissoost, olgu nad rikkad või vaesed, noored või vanad, või olgu nad missugused eales tahavad olla, needsamad (ütlen mina) peavad olema ka ristisõdurid ning õiged ristikandjad.'

Esmaesinemus

1605

Kuÿ eb teÿe mitte tahate hælmelell, sÿß piddat teÿe v̈lle meldæ neile Landsknechtille nente Kuw raha andma (Müller 1605)
'Kuigi te hea meelega ei taha, peate te vastu tahtmist palgasõduritele nende kuupalga maksma'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1710–1730

Clare 1730

Thor Helle 1732

Svenske 18. saj I pool

Hupel 1818

Wiedemann 1893

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,03
18. sajandil - 0,00

Vormistik

m.nim.
   17. saj landsknehit
a.alaleü.

   17. saj landsknechtille

Teemad: saksa laen, alamsaksa laen
Kirjandus
•Ariste, Paul 1981. Saksa laensõnad Georg Mülleril. – Keelekontaktid. Tallinn: Valgus, lk 111–129.
•DWDS = „Landsknecht“, bereitgestellt durch das Digitale Wörterbuch der deutschen Sprache. < https://www.dwds.de/wb/Landsknecht>.
•EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
•Liin, Helgi 1964. Alamsaksa laensõnad eesti vanimas kirjakeeles. – Töid eesti filoloogia alalt I. Tartu, 32–74.
Sisu viimati muudetud 15/10/2021
Külli Prillop