|
Saksa sõna landskneht ’palgasõdur-jalaväelane’ (vrd ülemsaksa Landsknecht, keskalamsaksa landesknecht) on oma eestikeelsetes jutlustes kasutanud Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Georg Müller, seejuures korra ka üldisemas tähenduses 'sõdur', kõneldes ristisõdureist (vast valis Müller just selle sõna, kuna landskneht oli eestlastele kõige tuttavam sõjameheamet). Sõna võimalikule kodunemisele vähemalt Tallinna eestlaste keeles viitab Mülleri laadivahelduslik mitmusevorm landsknehit. Siiski ei tule see sõna esile hilisemates allikates ning sellest pole jälgi eesti murretes. Ka saksa keeles tähendab Landsknecht just 15. ja 16. sajandi jalaväelast-palgasõdurit ning selle sõna kasutus vähenes oluliselt 17. sajandil (vt DWDS). |
Tähendused ja näitelausedNedtsinatzt Verba, piddawat keick Inimeße Lapset, hæsti mele wotma, ißeerranes nedt Risti vsckulißet Inimeßet, ke lebbÿ sen Vßu in Chro Ihsu, tachtwat onsax sada, v̈xikit neist eb pidda mitte wabba ollema, Erranes keick vsckulißet, Ke v̈x eike Risti Sullane sein will næmat olkat Meeß echk Naÿßpohlet, er seÿ gleich Reich od' Arm, Iung oder Alt, echk mea Suggu næmat eales tachtwat olla nedtsamat (: iütle mina) piddawat kz se Risti Landsknehit, ninck nedt eiket Ristikandiat ollema. (Müller 1605) Esmaesinemus1605Kuÿ eb teÿe mitte tahate hælmelell, sÿß piddat teÿe v̈lle meldæ neile Landsknechtille nente Kuw raha andma (Müller 1605) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Clare 1730— Thor Helle 1732— Svenske 18. saj I pool— Hupel 1818— Wiedemann 1893— Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: saksa laen, alamsaksa laen
Kirjandus
|