landshövding
Rootsikeelset sõna landshövding ’maaülem’ (land ’maa’ + hövding ’pealik, ülem’) on kasutatud 3. aprillil 1700. aastal Tallinnas trükitud kuninglikus publikaadis, mis manitseb Rootsi alamaid Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal jääma truuks Rootsi kuningale ning kutsub vaenlase teenistusse läinud alamaid tagasi Rootsi kuningriigi teenistusse.
‘kõiki kuninglikke alamaid, kelle käes on midagi, mis kuulub vaenlasele, olgu raha või muud, manitsetakse seda neile mitte tagasi maksma ega nende kätte andma, vaid kui kuninga ja tema suure õiguse päralt olevat vara, tema kindralkubernerile, kubernerile, maavalitsejale või muule pealikule, kelle kohus see on, sellest teada andma’
1700
keik Kunninglikkut Allamad källe kähs on middakit / misz Wainlaste perralt on / echk Rahha echk mu polest / ülle+ +üldest ja igga ühhe issi+ +peine mainizetaxe / sedda mitte neile jelle maxta echk nende Kätte anda / waid kui Kunninga ja temma sure Öigusse perralt ollewa / temma General-Gouverneurille Gouverneurelle nink Landtshöwdingelle ellik mu Pälikkulle / kelle Kohhus kähs on / sedda täda anda (Plakat 1700)
‘kõiki kuninglikke alamaid, kelle käes on midagi, mis kuulub vaenlasele, olgu raha või muud, manitsetakse seda neile mitte tagasi maksma ega nende kätte andma, vaid kui kuninga ja tema suure õiguse päralt olevat vara, tema kindralkubernerile, kubernerile, maavalitsejale või muule pealikule, kelle kohus see on, sellest teada andma’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
—
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
—
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,01
18. sajandil – 0,00
a.alaleü.
17. saj landtshöwdingelle
Kirjandus
• Ariste, Paul 1981. Rootsi laensõnadest vanemas eesti kirjakeeles. – Keelekontaktid. Tallinn: Valgus, lk 148–157.
