küna
Küna põhitähendused tänapäeval on ‘piklik anum’ ja ‘paat, lootsik’, kusjuures teist tähendust peetakse argikeelseks.
Vanades tekstides esineb küna ülekaalukalt tähenduses ‘piklik anum’, aga selle sõna esmaesinemus on tähenduses ‘paat, lootsik’.
Sõna küna sagedus 18. sajandi tekstides on suhteliselt suur, kuna 1781. aastal ilmus Johann Lithanderi tõlgitud kokaraamat, milles küna on kõige tavalisemaks anumaks, kus toiduaineid kokku segada või tainast sõtkuda (↗kauss on pigem toitude lauale serveerimiseks).
August Wilhelm Hupel on oma sõnastikus (1780/1818) sõna künnapuu esitanud kui sõnadest küna ja puu kokku pandud liitsõna, kuigi künnapuu on pika, küna lühikese n-ga. (Vt künna- päritolu seletust ETY-s.)
‘piklik (puu)anum’
Ja ta wallas ussinaste omma ömbri wälja künna sisse, ja jooksis jälle kaewo jure wet üllestombama, ja ta tombas wet ülles keikile temma kamelidele. (Piibel 1739)
‘Ja ta tühjendas kähku oma kruusi künasse ning jooksis jälle kaevule
vett ammutama ja ammutas kõigile ta kaamelitele’ (1Ms 24:20)
‘paat, lootsik’
Öhel Kallameehel peap üx Künna echk Hapijas olla / kumba sees temma Weh pehle woip keima … (Stahl 1649)
‘Kalamehel peab olema küna või haabjas, millega ta võib vee peale minna …’
leivaküna
Önnistud on so korwid ja so leiwakünnad. (Piibel 1739)
‘Õnnistatud on su korv ja su leivaküna‘ (5Ms 28:5)
veeküna
Nende heäle pärrast, kes weekünnade wahhel karja ühhest ärralahhutawad, seäl könnelgo nemmad, Jehowa surest öigussest, temma külla-rahwa öigussed Jsraeli seas, siis läksid Jehowa rahwas alla wärrawisse. (Piibel 1739)
‘Laulge hõiskehääli veeammutuspaikades, seal ülistatakse Issanda õiglust, tema põldurite õiget panust Iisraelis, siis kui Issanda rahvas läks alla väravaisse.’ (Km 5:11)
1649
Öhel Kallameehel peap üx Künna echk Hapijas olla / kumba sees temma Weh pehle woip keima … (Stahl 1649)
‘Kalamehel peab olema küna või haabjas, millega ta võib vee peale minna …’
Stahl 1637
Trog / Künna / ast.
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
rinne / (canalis) Sohn / künna.
mulde [alveus Troch] künna.
troch / künna. Backtrog / leiba künna.
weidling / (linter ein Schifflein von einem Holtz aus geholet monoxylon) paat / künna.
kaste (Truhe capsa) Künna.
Thor Helle 1732
künna der Trog.
Hupel 1818
künna Trog.
„pu rauche Ulme r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
Wiedemann 1893
küna G. küna 1) Trog,
jōdi-k., ka͜ewu-k. Tränke am Brunnen,
ka͜era-k., hobuste-k. Trog unter der Raufe,
kä͜ia-k. Trog für den Wetzstein,
kǖri-k. Waschtrog,
le͜iwa-k. Brottrog,
pezu-k. Waschtrog,
tambi-k. Gefäss zum Stampfen der Gerste od. des Kaffes,
wirutus-k. Spültrog, Waschtrog;
2) kleines Boot mit flachem Boden.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,02
18. sajandil – 0,17
Kirjandus
ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
