Verb kummastama on 18. ja 19. sajandi lõunaeesti sõnaraamatutes esitatud tähenduses ’komistama’, niisugusena esineb see ka 1686. a Wastses Testamendis ning ühes veelgi varasemas käsikirjalises piiblitõlkes, mille autor on Urvaste pastor Johannes Gutslaff. Kummastama on kirjakeelse komistama häälikuline variant (vrd ka vadja kompassua 'komistada', lüüdi kombištuda ’komistada’ jne, samuti eesti kirjakeelsed komberdama, koperdama). ♦ Tänapäevane tuletis kummastama ’kummaliseks pidama’ ilmus tasapisi kasutusele alles 1920ndatel. Tegemist on keeleuuenduse aegse laenuga soome keelest. Soome sõna kummallinen tõi eesti keelde (kujul kummaline) Johannes Aavik, kes soovitas sellest ka tuletist kummastama. Mõlemad sõnad on esitatud Aaviku 1919. aasta „Uute sõnade sõnastikus“. |
Tähendused ja näitelaused'komistama'Seperräst / Wellitze / olge ennämbest ussina omma Kutzmist nink Erräwallitzemist kindmäsz teggemä / sest seddä tetten ei sah teije eäle kummastama. (Wastne Testament 1686) Esmaesinemus1648?–1656? (käsikirjas)Eth Sa saht kummastada kesckpäiwal, ni kui ütz sögke kummastab pimmedan, ninck ei saht omma teh pähl üsseki önsas sahda: Enge saht alla pistuts ninck rihsututs sahda igkas, ninck ei keddakit sahb Sinno erraawwitada. (Gutslaff 1648?–1656?) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Clare 1730Kum̄astama, straucheln, stolpern Thor Helle 1732— Svenske 18. saj I poolkummastama. straucheln. Hupel 1818kummastama straucheln, stolpern. d.[tartukeelne] Wiedemann 1893kummastama, kummastuma (d)[tartukeelne] = komistama. Sagedus
16. sajandil - 0,00 Vormistik
Tekstiviited
Teemad: lõunaeesti keel, piiblitõlgeSisu viimati muudetud 24/05/2022Külli Prillop |