krapp, krappima

‘karjakell’

Pääw olli loja läinud ja karjatsed mäggede peal puhhusid weiksed kokko ja weiksed rökisid koio miñnes, ja wahhele kuuldi krappide kollinat. (Schüdlöffel 1843)
‘Päike oli looja läinud ja karjased mägede peal puhusid [karjasarvega] veiseid kokku ja veised röökisid koju minnes ja vahele kuuldi krappide kolinat.’

‘lobiseja, keelekandja’

Sélle rahha eest, miska kaks naela sạnti kohwit õstad, saad pool wati õllut; séllega ullatad kaugemale, kui tühja kohwiga, mis ei rammo ánna, egga jannu kustuta, et ta üks maiuse lakke on; mis pitka peäle terwist wähhendab; rammu káutab, ja naesterahwast krappiks teeb kui sedda ühheskóus on rüpamas. (O. W. Masing “Marahwa Näddala-Leht” 1825, 371)
‘Sellesama raha eest, millega ostad kaks naela kehva kohvi, saaksid pool vaati õlut. Sellega jõuad rohkem kui tühja kohviga, mis ei anna ei jõudu ega kustuta janu, sest on üks magus lake, mis pikapeale tervist rikub, jõudu kaotab ja naisterahvad krapiks muudab, kui seda üheskoos rüüpavad.’

külakrapp

Imelik asutus Hiinamaal on see, et igal päewal wanad naesed rikaste majades käiwad, oma säälolekut trummi põristamisega teada annawad ja küsiwad, kas nad oma jutuga majaprouade aja-igawust lühendada ei wõiks. Kui neid wastu wõetakse, siis astuwad need ametlikud külakrapid ühte nurka mati pääle ja hakkawad kõige magusamaid päewajuttusid puhkuma ja kõige kõditawamaid uudiseid ja naljasid ette tooma. Selle juures teeniwad nad hääd palka. Imelik on, et seda sorti elawaid ajalehti Europas weel ilmunud ei ole. (Postimees, 25 aprill 1895)

1817

“Essimenne on temma üllestousma, ütles perrenaene, ja wiimne, kes maggama lähhäb, ei olle ta wastane, egga karda ta tööd […] Mis kurja ta teile on teinud?” – “Eks sedda kurja olle kül, et ta ühtegi kurja ei te?” naeris kegi wadderitte seast. Nüüd ommeti krappi keel nago murti […] (Holtz 1817)
‘”Esimesena tõuseb ta üles,” ütles perenaine, “ja viimasena läheb magama, ei hakka ta vastu ega karda tööd […] Mis kurja on ta teile teinud?” – “Eks seda kurja, et ta midagi kurja ei tee?” naeris keegi külalistest. Nüüd lõpuks tagarääkija keel nagu murti […]’

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

Glock von Holtz / Rapp.

Clare 1730

Krap, i, eine höltzerne Kuh Glocke.

Thor Helle 1732

krap die höltzerne Kuh-Glocke.

Hupel 1818

krap, -pi, hölzerne Kuhglocke. r^{[Tallinna k]}. d^{[Tartu k]}.
liñna krap Plauderer, Stadtglocke. r^{[Tallinna k]}. krappima tagga ausplaudern, nachreden. r.^{[Tallinna k]}

Wiedemann 1893

krapp G. krapi (rapp) 1) Viehglocke (hölzerne), (D^[=Hiiumaa]) Klopfbrett, fig. Klätscher, Klätscherin,
krapi-Ka͜i, küla-krapp, linna-k. dass.,
nǖd sa tõmbad krapid ümber = nun fängst du an zu klatschen,
kuld-krapp (scherzw.) Orden, der um den Hals getragen wird,
põld-k. (O^[=Saaremaa]) Rebhuhn (Starna cinerea Briss.);
2) Klotz;
3) Netzanker (Stein, in einer Eisenstange mit zwei Armen). krappama, krappan, krapata (krappada), krappima, krapin, krappida (rappema, rappima), klatschen, plaudern, Uebles nachreden, bösen Leumund machen,
taga k. dass.^[seesama]