kordebendikt

Kordebendikt on taimenimetus, mis leidub A.W. Hupeli "Lühikeses õpetuses" (1766–1767) "mõnede heade arstirohtude" tutvustuses. Seejuures mainib Hupel, et seda nimetust kasutavad saksad, nii et tegemist polegi päris eestikeelse sõnaga.

Kordebendikt on mugandus ladinakeelsest Carduus Benedictus'est, mis oli kogu Euroopas tuntud nimetus kibeohaka jaoks. (Saksa keeles Benediktenkraut, Kardobenedikte, Benediktendistel jm.)

Tegu on Eestisse ravimtaimena sisse toodud liigiga ning üheski vanas sõnastikus selle kohta kirjet pole.

Tähendused ja näitelaused

'kibeohakas'

Se pulwer teeb sedda haiged higgistama, ja temma saab se peale saggedaste ühhe hobiga terweks. Sinna nääd sest, et need kordebendikti lehhed üks wägga hea rohhi on. (Hupel 1766)
'See pulber paneb haige higistama ja ta saab seepeale sageli ühekorraga terveks. Sina näed sellest, et kordebendikti lehed üks väga hea rohi on.'

Esmaesinemus

1766

Kui sa moisa lähhed rohto palluma, siis antakse sulle keige ennamiste üks pulwer mis on tehhud salpetrist ja sest rohhust mis saksad Kordebendiktid nimmetawad. (Hupel 1766)
'Kui sa lähed mõisa rohtu paluma, siis antakse sulle tavaliselt pulbrit, mis on tehtud salpeetrist ja sellest rohust, mida saksad kordebendiktiks nimetavad.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1710–1730

Thor Helle 1732

Hupel 1818

Wiedemann 1893

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,06

Vormistik

a.om.
   18. saj kordebendikti

m.nim.
   18. saj kordebendiktid

Teemad: taimenimetused, saksa laen
Sisu viimati muudetud 29/06/2021
Külli Prillop