|
Koosi(lind) on 1739. aasta piiblitõlkes kasutusele võetud heebrea linnunimetus כוס (kôs), mis arvatavasti tähendab mingit liiki kakku (öökulli). Tõenäoliselt on tegemist linnu häälitsust jäljendava sõnaga. Martin Lutheri piiblitõlkes on כוס'i vastena kasutatud sõna Kützlin 'kakuke' (tänapäevases saksa keeles Käuzchen), mida vanimad saksa-eesti sõnastikud märksõnana ei esita. Küll aga on piiblitõlke-eelsetes sõnastikes olemas kakk (lõunaeesti allikates) ja öökull (põhjaeesti allikates), mõlemad saksa Eule vasteina. Piiblis esineb כוס kolmes kirjakohas (3Ms 11:17, 5Ms 14:16 ja Ps 102:7), aga koosilind leidub tõlkevastena vaid Moosese raamatutes (nende loomade loendis, keda ei tohi süüa). Psalmi 102 tõlkes on öökull, nii et see sõna oli Piibli eesti keelde tõlkijaile kahtlemata tuttav. Moosese raamatutes oli oluline originaali loomanimetused võimalikult täpselt edasi anda. Suurem osa Vanast Testamendist on kirjutatud heebrea keeles. Paul Ariste (1965) andmetel on 1739. aasta Piiblis eestlastele tundmatute idamaiste loomade, taimede, vääriskivide jms nimetamiseks kokku 67 eesti keele hääldusega mugandatud hebraismi (arvestamata rahvusvaheliselt kasutatavaid heebrea kultuurisõnu).
|
Tähendused ja näitelaused'kakk'?Ja Kosi-lind ja ökul ja Tinsemeti-lind, (Piibel 1739)
Esmaesinemus1739Ja Kosi- ja Salagi-lind, ja ökul. (Piibel 1739) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Thor Helle 1732— Hupel 1818— Wiedemann 1893— Sagedus
16. sajandil - 0,00 Vormistik
Teemad: piiblitõlge, heebrea laen, lõunaeesti keel, põhjaeesti keel
Kirjandus
|