katsuma, katsuja, katsumine

Katsuma põhitähendused tänapäeval on 'puudutama, puudutades kompama' ja 'proovima, üritama', aga selle verbi algupäraseks tähenduseks peetakse hoopis 'vaatama, silmadega jälgima', väga vana on ka tähendus 'hoidma, hoolitsema'.

17. sajandi tekstides esineb peamiselt käskiva kõneviisi vorm katsu tähenduses 'vaata, pane tähele, jälgi', nt ja katsu, hääl taevast ütles. Tänapäeval ütleksime selle asemel vaata. 1739. aasta piiblitõlkes kasutatakse veel valdavalt vormelit katsu, aga vahel on korduste vältimiseks otsustatud vaata kasuks, nt ja katsuge, ja vaata.

Et katsuma on 17. sajandil kasutusel üldisemas tunnetamise tähenduses, mitte konkreetselt 'käega katsuma' ega 'silmaga vaatama', osutavad tollast kirjutamisstiili iseloomustavad sünonüümipaarid, nt katsu ning tunne. Mõnedes ühendverbides on see tähendus tänapäevani säilinud, nt läbi katsuma 'hindavalt läbi kaaluma' väljendites, nagu katsub oma südame läbi. Veel 19. sajandi algul öeldi ka tänapäevase ette vaatama 'tähelepanelik, ettevaatlik olema' asemel ette katsuma. Näiteks O. W. Masing kirjeldas esimeses eestikeelses populaarteaduslikus raamatus "Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" (1818) Indias valitsevaid ohte ning soovitas rändajale: katsu ette, kui astud. Katsuma-verbi tuletis katsik (katsikul käima) tähendab samuti ema ja vastsündinu vaatamist-külastamist, mitte katsumist.

Konkreetne tähendus 'silmadega vaatama' (nt kes oma ihulikku palet peeglist katsub) taandub 18. sajandi algul täiesti. Ka varasemates tekstides esineb see vaid paaril korral.

Algne tähendus 'hoidma, hoolitsema' (nt rikkad peavad katsuma, et ...) teiseneb 18. sajandi jooksul tähenduseks 'proovima, katsetama, üritama', nt saapaid jalga katsuma. Selle tähendusega katsuma-verb on aluseks tuletisele ↗katse.

Ka selge 'puudutama' tähendus ilmub tekstidesse alles 19. sajandil, nt vistrikud on katsudes karmid. Varem on selle tähenduse väljendamiseks lausesse lisatud täpsustus kätega, sõrmedega vms.

Vaatamine ja puudutamine on mõlemad aluseks tajule, kuid erinevate meelte abil. Sõna katsuma tähenduse muutust ühest teiseks on ehk võimaldanud see, et nii vaatamise kui ka puudutamisega seostub kellegi või millegi eest hoolitsemine: saab hoida ja kaitsta, aga saab ka vaadates ning jälgides kaitsta. Sarnane tähendusväli on ka algskandinaavia verbi *gātijan järglastel: vanaislandi gæta tähendab 'valvama, kaitsma; järgima, kinni pidama', vanarootsi gǣta aga 'karjatama, hoidma, järele vaatama' – katsuma võibki olla laen algskandinaavia keelest, kuigi enam levinud seisukoha järgi peetakse seda läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüveks (ETY). Nii tähendused 'vaatama' kui ka 'hoidma, hoolitsema' on katsuma-verbi vastetel olemas teisteski läänemeresoome keeltes, nt vadja kuu katsop taivass 'kuu vaatab taevast', lahzõõ kattsoja 'lapsehoidja' (VOT).

Kuni 19. sajandi II pooleni on katsuma valdavalt sisekaoline (katsma, katsnud). 

17. sajandi tekstides on katsuma üksikutel juhtudel e-tüveline. 

 

Tähendused ja näitelaused

'pane tähele!, vaata!'

Ninck katzo / üx hehl taiwast alla pajatis / se on münno armas poick / kenne pehle münnul meeleheh on. (Stahl 1638)
'Ja ennäe, hääl taevast ütles: "See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!"' (Mt 3: 17)
Sest kui Jummal ep olle Armo andnud öigil Oksil / siis katso / et Jummal sinnulge ei anna Armo. (Uus Testament 1715)
'sest kui Jumal ei säästnud loomulikke oksi, [vaata,] ega ta siis sindki säästa!' (Rm 11: 21)

'silmadega vaatama'

Sest / kus keddakit on üx kuhlja sest sannast / ninck mitte üx tegkija / se on öhe meehe sarnane / ke omma iholicko palle Spegli sees katzup / sest / kus temma hend katznut on / lehp temma seddamaidt erra / ninck unnüstap erra / mesarnane negko temmal olli. (Stahl 1638)
'Sest kui keegi sõna kuuleb, aga selle järgi ei tee, siis ta sarnaneb mehega, kes vaatleb oma ihulikku palet peeglist. Ta vaatles ennast, läks minema ja unustas varsti, missugune ta oli. (Jk 1:23, 24)
Agga need Naesid läksid ka järrele / ke tem̃aga ollid Kalilea Maalt tulnud / ja katsusid sedda Hauda / ja kuida temma Jhho mahhapandi. (Uus Testament 1715)
'Aga naised, kes olid Jeesusega koos tulnud Galileast, läksid kaasa ja vaatasid hauakambrit ja seda, kuidas tema ihu sinna pandi.' (Lk 23:55)

'vaatama tulema, külastama'

Minna ollen allasti olnut / ninck teije ollete münd katnut. Minna ollen haigke olnut / ninck teije ollete münd katznut. Minna ollen wangk olnut / ninck teije ollete münno jure tulnut. (Stahl 1638)
'Ma olin alasti ja te riietasite mind, ma olin haige ja te tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde. (Mt 25:36)
Ühhel pühhapäwal läks temma töise küllasse, omma onnopoega katsuma. (Arwelius 1782)
'Ühel pühapäeval läks ta teise külla oma onupoega vaatama.'

'tundma'

kus Sind piddap minno Südda / katzen ma ei hinge hedda. (Blume 1666)
'Kui Sind hoiab minu süda, ei ma tunne hingehäda.'

'hoolt kandma'

Semperrast peawat needt Rickat hehste katzma / eth nemmat omma Rickusse öigkest pruhckiwat. (Stahl 1649)
'Seepärast peavad rikkad hoolt kandma, et nad oma rikkust õigesti kasutaksid.'
Sepärrast katso / et se / mis sinno sees Walgus on / Pimmedust ep olle. (Uus Testament 1715)
'Hoolitse siis, et valgus, mis on sinu sees, ei oleks pimedus!' (Lk 11:35)

'läbi kaaluma, läbi vaatama'

Katzo münd Jssand / ninck kiusa münd / selgkesta münno neerut / ninck münno süddame. (Stahl 1638)
'Katsu mind läbi, Issand, ja proovi mind, sulata mu neerud ja mu süda!' (Ps 26:2)

'otsima, ootama, vajama'

Keicke minu hedda siddes, eb katzo mina parrembat Plasterit mitte, Kuÿ minu Iss: Ihse Chrse WerreReÿat, […] sæl siddes magka mina Rahwull, vnd fürchte mich nicht. (Müller 1604)
'Kõiges oma hädas ei otsi ma paremat plaastrit kui minu issanda Jeesuse Kristuse veritsevad haavad, seal sees magan ma rahus ega karda.'

'proovima, üritama'

Ehk kuis sa omma Wennale woid üttelda: Oot Wend / ma kissun sinno Silmast Pinda / ja Palki ei nä sa ommas Silmas? Pilkja / kisso enne Palki ommast Silmast / ja siis katso omma Wenna Silmast Pinda kissuda. (Uus Testament 1715)
'Kuidas sa võid oma vennale öelda: Vend, lase ma tõmban välja pinnu, mis on su silmas! ja ise ei näe palki oma silmas? Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast, siis sa näed tõmmata välja pindu, mis on su venna silmas!' (Lk 6:42)
Ka Ma-harrimisse polest pead sa minno käest monned head öppetussed sama mis siitsadik sulle teädmatta olnud, sest et sinna agga keik tahhad tehja wanna wisi järrele, agga sinna ei olle mitte katsnud, kas üks teine wiis peaks parrem ollema. (Hupel 1766)
'Ka maaharimise kohta saad sa minult mõned head õpetused, mis seni on sulle teadmata olnud, sest sa tahad kõike teha vanamoodi ega ole proovinud, kas ehk mõni teine teguviis parem on.'
Ahwid, kes sedda näggid, mis mees teggi, tullewad tormades puite õtsast mahha, sapaid jalga katsuma, mis siis ka hästi kõrdalähheb. (Masing 1818)
'Ahvid, kes seda nägid, mis mees tegi, tulevad tormates puude otsast maha saapaid jalga proovima, mis ka hästi korda läheb.'

'puudutama'

Seddasamma ommat needt Jüngrit tunnistanut / mea nemmat omma Körwade kahs kuhlnut / mea nemmat ommade Silmade kahs nehnut / mea nemmat wallatanut / mea nende Kehdt katznut om͂at / sest Ello Sannast / sedda ommat nemmat kuhlutanut / ninck sesamma nende Tunnistus on töddelick. (Stahl 1641)
'Jüngrid on tunnistanud seda, mida nad on oma kõrvadega kuulnud, mida nad on oma silmadega näinud, mida nad on vaadanud, mida nende käed on katsunud elu sõnast, seda on nad kuulutanud ja nende tunnistus on tõde.'
Kes sedda weel kännamaks tahhab tehha, wötko tük Sukrut, sullatago pitkamissi ja keetko sedda nattoke ühhe tinnamatta punnase ehk walge wask panno sees; katsu sedda sörmede wahhel, ja kui se wännib nago löng, siis on se hea. (Lithander 1781)
'Kes seda [kooki] veel kenamaks tahab teha, võtku tükk suhkrut, sulatagu pikkamisi ja keetku seda natuke punase või valge vaskpanni sees; proovi seda sõrmede vahel ja kui see venib nagu lõng, siis on hea.'
Jlwes naeris ja ütles: egga sa mind ahwatled mitte; tulle agga ärra, ehk sa pead mo küsi katsuma! (Willmann 1782)
'Ilves naeris ja ütles: ega sa mind ahvatle; tule aga ära või saad mu küüsi tunda!'
Weel on üks rubide suggu, mis saksa kelis Wriislitteks hütakse, need on terrawad punnased wistrid innimesse ihho nahha peäle mis katsudes karmed on. (1807-Luce 1807)
'Veel on üks lööbe liik, mida saksa keeles kutsutakse Friesel; need on niisugused teravad punased vistrikud inimese nahal, mis on katsudes kõvad.'

Sõnaühendid

läbi katsuma

'hindavalt läbi kaaluma'

Ke agkas lebbi katzup sisse se toitelicko kescko sest wabbadussest / ninck sehl sees jehp / ninck ep olle mitte üx unnistawa kuhlja / erranis üx tegkija / sesamma sahp önsax omma tegko siddes. (Stahl 1641)
'Kes on aga kummargil vaadanud vabaduse täiuslikku seadusse ja sellesse ka jääb, ei ole unustav kuulja, vaid tegude tegija - see on õnnis oma tegemises.' (Jk 1:25)
Kunningas Tawed ütleb (1 Aja ramatus, p. 29 s. 17) "Ma tean, mo Jummal, et sinna süddant läbbikatsud, ja öiged wiisid on so meele pärrast." (Arwelius 1782)
'Ja ma tean, mu Jumal,et sina katsud südame läbi ja tunned aususest rõõmu.' (1Aj 29:17)

ette katsuma

'kätega teed kompama'

Ja Jehowa ütles Mosesse wasto: Sirruta omma kässi wälja wasto taewast, ja pimmedus peab sama ülle Egiptusse Ma, et pimmedusse pärrast peab kättega ette katsuma. (Piibel 1739)
'Siis Issand ütles Moosesele: "Siruta oma käsi taeva poole, siis tuleb Egiptusemaale niisugune pimedus, et pimeduse pärast peab kätega ette katsuma."' (2Ms 10:21)

'ette vaatama'

Metsad on kül keige kallimad puwilja täis; agga, ka täis kiskjaid, lõukoere, tiigrid, ja pardlid, mis keik werreahned ja hirmsad murdjad; peäle sedda katsu ette, kui astud, et sured maud ehk Skorpionid sind ei nõela. (Masing 1818)
'Metsad on küll kõige kallimat puuvilja täis, aga ka täis kiskjaid, lõvisid, tiigreid ja gepardeid, kes on kõik verejanulised ja hirmsad murdjad; peale selle vaata ette, kui astud, et suured maod ega skorpionid sind ei nõelaks.'

järele katsuma

'kontrollima, kindlaks tegema'

Jgga homiko ja öhto katsu järrele, kui rie on mäddaga, siis pesse se mädda soja weega ärra, ning panne omma plaastri jälle peäle. (Hupel 1766)
'Igal hommikul ja õhtul kontrolli, kui riie on mädaga koos, siis pese see mäda sooja veega ära ning pane oma plaaster jälle peale.'

Esmaesinemused

katsuma - 1600

Katze, kuÿ mina sen heele sest terwetust kulsin, hüppis se Laps röhmu kaas minu Hiwo siddes. (Müller 1600)
'Sest vaata, kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast.' (Lk 1:44)

katsumine, katsuja - 1641

Teije waiset Jnnimesset / ke teije sest Kurratist hexitusse sisse sahtetut ollete / ninck temma nöidusse / lausmisse / katzmisse / sohlapohomisse kahs denite / echk nende nöidade / laußjade / katzjade / tarckade / sohlapohjade jures abbi otzite / oppeket se Kurrati pettusse tundma / ninck wallataket hehste / eth teije temmast wabbax ninck wallalis sahte. (Stahl 1641)
'Teie vaesed inimesed, keda kurat on eksitusse saatnud, ning kes te tema nõiduse, lausumise, katsumise, soolapuhumise abil teenite või nõidade, lausujate, katsujate, tarkade, soolapuhujate juurest abi otsite, õppige tundma kuradi pettust, ning valvake hästi, et te temast vabaks ja lahti saate.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

schawen / katzun / katzin / katznut / katzma / wallatan / wallatasin / wallatanut / wallatama / wahtan / wahtsin / wahtnut / wahtma.
schawe / Wata / wallata / katzo.

Gutslaff 1648

Göseken 1660

begreiffen (betasten /) kehie kaas kazma.
Beschauwen / katzun / katzosin / wahtan.
besehen / katzma / wahtama.
Besichtigen ein Ohrt / asseme katzma.
besuchen / katzma / koddo otzima.
Fühlen / tundma / katzma.
Heimsuchen / (besuchen) katzma.
schawen / (videre) nehn / katzun / wahtan wallan.
zusehen / katzma / kajema.

Thor Helle 1732

katsma fühlen, suchen, besuchen, sich hüten, probiren.
katsmaminneminne die Besuchung, Visite.
katsmatta unprobirt.
katsminne die Untersuchung.

Hupel 1818

katsma fühlen, berühren; suchen; besuchen; versuchen; sich hüten. r.[Tallinna k] 
„ minnema zum Besuch gehen. 
„ minneminne Besuch, Heimsuchung. 
„ katsun ich fühle.
mind katsuti läbbi ich ward visitirt.
katsu katsu hüte dich!
katsmatta unprobirt.
katsminne Untersuchung.

Wiedemann 1893

katsuma, -sun, -suda (katsutama) 1) versuchen, prüfen, betasten, befühlen, kosten, besehen, anschauen, (A) sehen,
te͜ise pe͜ale k. Einen auf die Probe stellen, sich mit einem Messen,
katsutaw Examinand,
katsuja Fühlhorn, Taster;
jumala pe͜ale katsuma Gott versuchen,
sē katsus mu hiṅṅe pe͜ale od. keha p., końtide p. das griff mich sehr an,
sē katsub tasku pe͜ale das kostet viel,
kahju pe͜ale k., õnne k. auf gut Glück versuchen,
sē on kätega katsuda das ist mit Händen zu greifen,
oma käe järele katsuma = mit eigener Hand das Loos || ziehen,
käzi ka͜udu k., kät mȫda k. mit den Händen tasten,
tȫ järele katsuma nach der Arbeit sehen,
sē on pe͜aga katsudes tunda = das ist mit Händen zu greifen,
lugemize pōlest katsuma im Lesen prüfen, examiniren,
katsu siehe zu, hüte dich,
katsu, katsu! versuch es einmal, unterstehe dich nur (drohend),
katsu enese ette sieh dich vor, hüte dich wohl,
katsumine eine Rechenaufgabe,
a͜ega katsuma die rechte Zeit abwarten,
armu-katsumine (bl[piiblikeelne]) Heimsuchung,
azeme-katsuja Quartiermeister, Quartiermacher (für Soldaten),
katsume azet! wollen wir uns setzen, jalgu katsuma (sagte man sonst von der Braut, wenn sie während der Hochzeit drei Wochen bei dem Bräutigam arbeiten musste),
jõ͜udu katsuma ringen, mit einem Anderen seine Kraft versuchen,
kāŕdi-katsuja Kartenprophet,
kät katsuma aus der Hand wahrsagen,
käe-katsuja Chiromant,
käe katsudes nach dem Gefühl, beim Anfühlen,
kiŕja-katsuja, rāmatu-katsuja Censor, Recensent,
mā-katsuja (od. nīzutaja, ha͜iśtja) Einer, der sich beim Säen nach dem Geruch der Erde richtet, Landboniteur, Landmesser (scherzh.),
nokaga katsuma anpicken,
pal'ju katsunud viel erfahren,
ta͜ewast katsuma am Himmel Beobachtungen anstellen,
ta͜ewa-katsuja, tähte-k. Astronom,
tüdrukut katsuma ein Mädchen (unzüchtig) betasten,
ära katsuma probiren, auserwählen, visitiren,
ära katsutud nõ͜u ein erprobter Rath, erprobtes Mittel,
kõ͜ik katsumized ära katsuma alle Mittel versuchen,
järele-katsumine Experiment,
läbi katsuma erwägen, prüfen, examiniren, visitiren,
lõpe-läbi-katsumine Schlussexamen, Abiturenexamen,
hobused e͜i katsu pe͜ale die Pferde wollen nicht anziehen,
wäl'ja katsuma kāŕtidest aus den Karten wahrsagen;
2) besuchen, aufsuchen,
katsuma minema zum Besuch gehen,
pä͜ew katsub metsa ladwa die Sonne besucht den Gipfel des Waldes (wenn sie sich zum Untergange neigt).

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 4,02
17. sajandil - 2,64
18. sajandil - 3,76

Vormistik

ma-tegevusnimi
   17. saj katzma, katzuma
   18. saj katsma, katsuma
ma-tegevusnime ilmaü.
   18. saj katsumatta, katsmatta
ma-tegevusnime seesü.
   18. saj katsumas
ma-tegevusnime seestü.
   18. saj katsumast
ma-tegevusnimi, umbisikuline
   18. saj katsutama
da-tegevusnimi
   17. saj katzo, katzuda
   18. saj katsuda, katsta
nud-kesksõna
   17. saj katznut
   18. saj katsund, katsnud, katsunud
tud-kesksõna
   18. saj katsutud
olevik, ains. 1. pööre
   17. saj katzo, katzun, katzen
   18. saj katsun
olevik, ains. 2. pööre
   18. saj katsud
olevik, ains. 3. pööre
   17. saj katzup
   18. saj katsub
olevik, mitm. 1. pööre
   18. saj katsume
olevik, mitm. 2. pööre
   18. saj katsute
olevik, mitm. 3. pööre
   17. saj katzwat
   18. saj katsuwad
olevik, eitus
   17. saj eb katzo
   18. saj ei katsu
minevik, ains. 1. pööre
   17. saj katzin
   18. saj katsusin
minevik, ains. 3. pööre
   17. saj katzus
   18. saj katsus
minevik, mitm. 3. pööre
   18. saj katsusid
käskiv kv, ains. 2. pööre
   17. saj katzo, katze
   18. saj katsu, katso
käskiv kv, ains. 3. pööre
   17. saj katzko, katzkut
   18. saj katsko, katsugo
käskiv kv, mitm. 1. pööre
   17. saj katzkem
   18. saj katskem, katsugem
käskiv kv, mitm. 2. pööre
   17. saj katzket
   18. saj katske, katsuge, katsge
umbisikuline, olevik
   18. saj katsutakse
umbisikuline, minevik
   18. saj katsoti

Teemad: tähendusmuutus, sisekadu, tüvevokaal 
Kirjandus
ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Habicht, Külli 2001. Lexicalization and grammaticalization – opposite phenomena? About some lexicalized verb forms of Old Written Estonian. – Estonian Typological Studies V, 26–76.
VOT = (Toimetanud) Silja Grünberg 2012. Vadja keele sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Sisu viimati muudetud 24/07/2019
Külli Prillop