kalits

‘tasku’

Kirriko õppetaja isse
astus ühhe reddeli peäle, wöttis omma
nugga kallitsast, hüdis neid teisi, et nemmad sedda surnud piddid wasto wõtma, et
ta mahha ei kukkuks, ja ta isse leikas sedda ohhelikko katki. (Arwelius 1790)
‘Kirikuõpetaja astus ise redeli peale, võttis taskust noa, hüüdis teisi surnut vastu võtma, et ta maha ei kukuks, ja lõiks oheliku katki.’ Ja kui ta temma liggi sai, pistis ta noaga taggant temma süddame kohta, et kohhe langes – ja siis agga kallitsede kallale. (Holtz 1817)
‘Ja kui ta talle ligi sai, pistis selja tagant noaga südame kohta, nii et ta maha langes – ja siis aga taskute kallale.’ … aiwa Maltslased üksi, ja neid koggub ülle kihhelkonna peale pari saea. Seddelid anti keelmatta kätte, muud kui: head teed! kui teil keigil agga wanna naudi nenda paljo kallitsas olleks, kudda teil kerget meelt immeteode ootmisses on. (Perno Postimees ehk Näddalileht, 29. nov 1861)
‘… ainult maltsvetlased, ja neid koguneb kihelkonna peale üle paarisaja. Ümberasumisload anti ilma keelamata kätte, ei muud kui: head teed! Kui teil kõigil aga raha nii palju taskus oleks, kui palju teil on kerget meelt imetegude ootamiseks.’

1739

Kui sa omma liggimesse winamäele tulled, siis woid sa omma himmo järrele winamarjo süa, kunni so köht täis saab, agga omma kallitsasse ei pea sa ühtegi pannema. (Piibel 1739)
‘Kui sa tuled oma ligimese viinamäele, siis võid süüa viinamarju,
nii palju kui sa himustad ja et su kõht saab täis, aga oma taskusse
ei tohi sa midagi panna.’ (5Ms 23:25)

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

Tasche Kallithe

Göseken 1660

—

Thor Helle 1732

kallits die Tasche, Ficke.

Hupel 1818

kallits, a. Tasche, Ficke. r.^{[Tallinna k]}

Wiedemann 1893

kaĺĺits G. kaĺĺitsa, kaĺĺitse Tasche, Hosentasche.

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,01

a.sisseü.
^{18. saj} kallitsasse
a.seestü.
^{18. saj} kallitsast