kabeljoo

Võõrsõna kabeljoo ’atlandi tursk’ leidub Johann Lithanderi kokaraamatutõlkes aastast 1781 (kujul kabilljo). Järgmises, 1824. aasta uues kokaraamatus enam kabeljoo retsepte pole.

Tüve algupära pole selge. 12. sajandi ladinakeelsetes tekstides leidub cabellauwus, millele vastab keskhollandi cabbeliau (cabeljau, cablau). Hollandi aladelt on sõna levinud Põhjamere ja Läänemere rannikualadele, sh alamsaksa keelde kujul kabelow, kabbelouw (14. sajandist). Ülemsaksa keeles on tänapäevaks üldistunud sõnakuju Kabeljau, aga veel näiteks Grimmide sõnastikus (1864) antakse selle kõrval ka variandid kabliau ja kabelau. (DWDS)

Lithanderi saksakeelses tekstis on aga hoopiski Cabillau, samuti kokaraamatu rootsikeelses originaalis. Eeskujuks on olnud prantsuse cabillaud, vanemas kirjaviisis cabillau – kokaraamatu rootsikeelses originaalis ei ole see sõna trükitud mitte fraktuuris, vaid antiikvas, nagu oli tavaks ladina, prantsuse jms keeltes tekstide ja ka tsitaatsõnade puhul. Eesti kabilljo on cabillau’ mugandus.

Sada aastat hiljem on Wiedemann oma sõnastikus (1893) andnud kabeljoo uudissõnana, mis rahvakeeles pole kasutusel. See on tuletatav samas sõnastikus saksa vastena esitatud variandist Kabeljau.

Lithanderi tõlgitud kokaraamatu rootsikeelne originaal, Cajsa Warg 1770, lk 242 (väljalõige)

Tähendused ja näitelaused

Wotta ühhest Kabilljost sedda öhhukest köhho-lihha, leika sedda penikesseks träämliks katki, ja lasse need häringid ni hästi kui need Kabilljo träämlidki kolm ööd wee sees seista ... (Lithander 1781)
'Võta kabeljoo õhukest kõhuliha, tükelda see ja lase nii heeringatel kui ka kabeljoo tükkidel kolm ööd vee sees seista ...'

Esmaesinemus

1781

Seddasamma wisi woib ka Kabilljo walmistada, kui sedda essite wee sees hästi leotakse, siis ülleskuppatakse, nahka peält ärrawoetakse, ja pärrast seddasamma wisi penikesseks hakkitakse. (Lithander 1781)
'Samamoodi võib valmistada ka kabeljoo, kui seda kõigepealt vees hästi leotatakse, seejärel kupatatakse, nahk pealt ära võetakse ja pärast samamoodi peeneks hakatiakse.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1710–1730

Thor Helle 1732

Hupel 1818

Wiedemann 1893

kabeljō G. kabeljō Kabeljau [neologism]

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,34

Vormistik

a.nim.
   18. saj kabilljo
a.om.
   18. saj kabilljo
a.seestü.
   18. saj kabilljost

Teemad: rahvusvaheline sõna, 19. sajandi neologism
Kirjandus
•DWDS = „Kabeljau“, bereitgestellt durch das Digitale Wörterbuch der deutschen Sprache, https://www.dwds.de/wb/Kabeljau, vaadatud 31.01.2022..
•Grimmid 1864 = Deutsches Wörterbuch von Jacob und Wilhelm Grimm. Lfg. 1 (1864), Bd. V (1873), Sp. 8, Z. 58.
Sisu viimati muudetud 31/01/2022
Külli Prillop