härrastama
Tänapäeva kirjakeeles on härrastama tuletis omadussõnast härras ning tähendab ’härdaks tegema’. Sellises tähenduses härrastama vanades eestikeelsetes tekstides ei esine.
Heinrich Gösekeni sõnastikus (1660) on aga esitatud herrastama tähenduses ’halastama’ (saksa vaste sich erbarmen). Muudest allikatest seda sõna ei leia. Gösekenilt on verbi herrastama oma sõnastikku (1869, 1893) võtnud ka Wiedemann, tõlgendades Gösekeni ortograafia e-d ä-na – nii sai kõnealuse verbi siduda omadussõnaga härras ’tundlik, hale’ (Wiedemannil ilma h-ta: ärras ja ärrastama). Kui omadussõnast hale on tuletatud halastama, siis võib ka omadussõnast (h)ärras ’hale’ olla tuletatud (h)ärrastama ’halastama’. Selle tõlgenduse vastu räägib siiski asjaolu, et Göseken ise pole sõnale herras esitanud tähendust ’hale’, vaid hoopis ’tülgastus, tüdimus’.
1660 (sõnastikus)
Sich erbarmen / Armo andma / heitma / hallestama / herrastama. (Göseken 1660)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
Abscheu (Eckel) hirm / herras / tüddi. Sich erbarmen / Armo andma / heitma / hallestama / herrastama. überdrus / (tüddi / herras / pahha meel.
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
—
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
ärras G. ärda (ärda) mitleidig, kläglich, elend,
ä. mēľ Mitleid,
ärdaste nutma jämmerlich, bitterlich weinen. ärrastama, -tan, -tada (G)[Gösekeni sõnastikust] sich erbarmen.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,00