hämm
Hämm ’märg, niiske’ on lõunaeesti sõna, mis on esitatud ka ühes muidu põhjaeesti sõnavara kajastavas vanas allikas, nimelt Heinrich Gösekeni sõnastikus (1660). Tekstides omadussõna hämm ei leidu, küll aga on Johannes Gutslaffi käsikirjalises lõunaeestikeelses Vastse Testamendi tõlkes (1648–1656?) nimisõna hämme(n) ’niiskus’.
Samast tüvest on 17. sajandi lõunaeestikeelsetes tekstides kasutatud ka erinevaid verbe, mis kõik tähendavad ’niisutama, kastma’: Joachim Rossihniuse kirikukäsiraamatutes (1632) hämmema, Gutslaffi Vastse Testamendi tõlkes (1648–1656?) hämmendama, 1686. aasta Vastses Testamendis hämmetama.
Läänemaa praost Heinrich Gösekenil oli oma sõnastikku koostama asudes plaanis lisada kõigile sõnadele ka lõunaeesti vasted. Vajalikke teadmisi lõunaeesti keelest oli ta saanud Urvaste pastorilt Johannes Gutslaffilt, kes venelaste sissetungi eest Tartumaalt ära oli tulnud ja kelle tartukeelset piiblitõlget ning sõnastikku oli Göseken oma töös kasutada saanud. Plaanist tuli loobuda Gutslaffi surma tõttu. Gösekeni sõnastikus on mõnikümmend sõna, mis tänapäevaste murdekogude põhjal on ainult lõunaeestilised, aga Gösekenil need kuidagi eraldi täistatud pole. Nende sõnade omaaegse võimaliku laiema leviku kohta kindlad andmed puuduvad.
hämme(n) ‘niiskus’
Toine sadti Kivvi pähle, n. Kun se Kaswi, Koivi se erra, sep⌈er⌉rast eth temmal is olli Hemment. (EPAK: Gutslaff 1648–1656?)
‘Ja osa kukkus kaljule, ja see kuivas tärgates, sest sel ei olnud niiskust.’ (Lk 8: 6)
hämmema ‘niisutama, kastma’
Ninck se Issand IEsus kähndis hendas se naisse pohle, ninck laus Simoni wasto: Näghet sinna, se naisse, Minna olle tulnut sinnu koa sisse, sinna ei olle minnule mitte wett andnut minnu jalgu möscke, sesinane enge om minnu jallat omma silmaweh kahn hemmenut, ninck omma pähjuhsite kahn kuiwanut. (Rossihnius 1632)
‘Ja pöördudes naise poole, lausus ta Siimonale: Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett, tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.’ (Lk 7: 44)
hämmendama ‘niisutama, kastma’
N. t. kähndis hendast se naise pohle, n. Simonni w. Kas sa näget sedda naist? M. olle so Koddo sisse tulnut, S. ei olle mulle wette andnut minnu jalgude pähle; Seh enge om o⌈mm⌉ade Silma püssarade Kahn minnu Jallat hemmendanut n. o⌈mm⌉a päh hiuwsede kahn errakoivatanut (EPAK: Gutslaff 1648–1656?)
‘Ja pöördudes naise poole, lausus ta Siimonale: Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett, tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.’ (Lk 7: 44)
hämmetama ‘niisutama, kastma’
Nink temmä kähnd henda se Naise pohle / nink üttel Simmoni wasta: Kas sinna näet sedda Naist? Minna olle sinno Kotta tulnu / sinna ei olle minno Jallule Wet andnu: Ent temmä om Silmi Weega minno Jalgu hämmetanu / nink omma Päh Juhstega kuiwatanu. (Wastne Testament 1686)
‘Ja pöördudes naise poole, lausus ta Siimonale: Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett, tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.’ (Lk 7: 44)
ära hämmendama
Saisis t. jalgude man taggan, itkis n. nacKas t. jallat errahemmenda silmapüssarade kahn, n. o⌈mm⌉a päh hiuwsede kahn Koivatis t. nem. erra anni t. jalgulle Suht, n. salvis nem. se kalli salvi Kah. (EPAK: Gutslaff 1648–1656?)
‘ja astus tema taha ta jalgade juurde, hakkas nuttes tema jalgu kastma pisaratega ja kuivatas neid oma juustega ja suudles tema jalgu ja võidis neid mürriõliga.’ (Lk 7: 38)
1632
ninck astis taggast temma jaljude mannu, ninck itkis, ninck nacksi temma jalju hemmema omma silma weh kahn, ninck omma päh juhsitte kahn kuiwama, ninck andis suhd temma jalladelle, ninck salwis neid Salwi kahn. (Rossihnius 1632)
‘ja astus tema taha ta jalgade juurde, hakkas nuttes tema jalgu kastma pisaratega ja kuivatas neid oma juustega ja suudles tema jalgu ja võidis neid mürriõliga.’ (Lk 7: 38)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
naß hemme
Göseken 1660
Nas / (Feucht) neps / hemme / nijhsck.
Vestring 1710–1730
Häm Naß [Tartu k] Hämmätama Befeuchten [Tartu k]
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
hämmama feucht machen. d.[Tartu k] [h]ämmetama befeuchten, benetzen. d.[Tartu k] hämmetus od. hämmetaminne Befeuchtung; Feuchtigkeit. d.[Tartu k] hämmus Gewässer; Feuchtigkeit. d.[Tartu k]
Wiedemann 1893
hämm G. hämme (alt u. d)[vananenud, Tartu k] (hämme) nass, feucht. hämmämä (d)[Tartu k] = hämmemä. hämme G. hämme (d)[Tartu k] = hämm. hämmekene G. hämmekeze (d)[Tartu k] Dimin. von hämm, etwas feucht. hämmemä (d)[Tartu k], hämmetämä (hämmämä, hametama) nass machen, anfeuchten, benetzen, befeuchten. hämmetüs G. hämmetüze (d)[Tartu k] Befeuchtung, Feuchtigkeit; – Milchtunke. hämmüs G. hämmüze (d)[Tartu k] Feuchtigkeit.
10 000 tekstisõna kohta
hämmema
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,04
18. sajandil – 0,00
hämme(n)
a.os
17. saj hemment
hämmema
ma-tegevusnimi
17. saj hemmema
nud-kesksõna
17. saj hemmenut
hämmendama
da-tegevusnimi
17. saj hemmenda
nud-kesksõna
17. saj hemmendanut
hämmetama
ma-tegevusnimi
17. saj hämmetäma
nud-kesksõna
17. saj hämmetanu
Rossihnius (1632) eL
Wastne Testament (1686) eL (EPAK)
