Muutumatu sõna haaval on leksikaliseerunud alalütleva käände vorm sõnast ↗haav. Nimisõna haav algne tähendus oli ’löök’ (Nt veel Stahli sõnastikus (1637) on saksa Schlag ’löök’ vasteks haav.) Tähendusest ’löök’ on kujunenud tähendus ’haav’. (ETY) Alalütlev kääne võis vanemas eesti keeles märkida ka viisi või vahendit (vrd sugulaskeeltes: isuri suksiloil ’suuskadel (suuskadega)’, soome kirveellä ’kirvega’). Käändevormi haaval algne otsene tähendus oli niisiis ’löögiga, löögi abil’. Sellest omakorda oli hiljemalt 17. sajandi alguseks arenenud väljend ühel haaval ’(ühe löögiga >) ühekorraga’ (vrd tänapäevased sarnased väljendid ühel hoobil, ühe ropsuga jm), nt patt on ühel haaval meie peale sadanud. Varasema kasutuse kohta andmed puuduvad. 1630. aastate tekstides on kasutatud sõna haav osastavat käänet tähenduses ’[teist, kolmandat ...] korda’, nt teist haava läks ta eemale. Samuti esineb haaval tähenduses ’korral’, nt sina ei saa mulle sel haaval järgneda. Muudes käändevormides tähendus ’kord’ esile ei tule. 1739. aasta piiblitõlkes on haaval kasutus juba tänapäevane (kuigi tänapeval eelistatakse samas kontekstis uuemat sõna ↗kaupa), nt sada haaval 'sajakaupa'. 18. sajandi lõpu tekstides on haaval asemele tulnud määrsõnaliitega -lt moodustatud haavalt, mida kasutati kas määrsõnana, nt ära pane rohkem kui üht muna haavalt taignasse, või kaassõnana, nt lisa 8 muna kaks haavalt. |
Tähendused ja näitelaused'korda; korral'Töisthawa lex tem͂a tahs / pallus ninck laus: Münno Jssa / kus se mitte woip olla / eth sesinnane karrickas münnust erra lehp / miña pean temma johma / sihs sündko sünno tachtminne (Stahl 1638) Iesus kostis temma wasto: Kohe minna läh, ei woj sinna sel hawal minnu perra tulla, enge sinna saht teisel hawal minnu perra tullema. (Rossihnius 1632) 'kaupa'Ja Wilistide würstid käisid sadda hawal ja tuhhat hawal, ja Tawet ja temma mehhed käisid taggumisses otsas Akisiga. (Piibel 1739) Saab se sedda wisi keenud, siis wotta tulle peält mahha, ja panne 8 munna, agga üksnäs kaks hawalt, ikke hästi pekstes, senna sisse . (Lithander 1781) '(ühe)korraga'Agga ärra panne ennam kui üht munna hawalt sisse, ja sedda wahhet, peksa taignat hästi, et ühtegi klimpi sees ep olle nähha. (Lithander 1781) Sõnaühendidühel haaval 'ühekorraga'Adam meddÿ keickede Eßimene Ißa, on lebbÿ tæma Vngehorsame (wie ihr im ersten Theil gehöret) sen Pattu , Surma ninck Iumala wiha meddÿ pæle thonut, selkombel, kudt v̈x suhr wichma saddo wahelt saab, ninda on se Pattu v̈chel hawal meddÿ pæle saddanut (Müller 1603) Esmaesinemus1602Se Patriarch Abraham on v̈chel hawal Nelli Kuñingkat maha löhnut. (Müller 1602) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740Hawal. Zugleich, auf einmahl Ühhelhawal | Ühhelhobil | Ühhel Korral Auf einmahl Thor Helle 1732— Hupel 1818hawal, u. hawalt, zugleich, auf einmal. Wiedemann 1893hāw G. hāwa Sagedus
16. sajandil - 0,00 Vormistik
Teemad: leksikaliseerumine, alalütlev kääne, tähendusmuutus
Kirjandus
|