Vana kirjakeele sõnastik

emis

Loomanimetus emis on antud juba kõige esimestes eesti keele sõnastikes 17. sajandil, aga kasutus tekstis on teada alles 1739. aastast – põhjaeestikeelses Piiblis. Varasemates piiblitõlgetes on emis asemel siga.

Emis on vana tuletis tüvest ema. Kujul emisä leidub see ka vanades soome keele sõnastikes (alates 17. sajandist, vt VKS), kuigi soome nüüdiskirjakeeles on kasutusel hoopis emakko.

Agga neile on kätte tulnud se, mis se tössine wanna-sanna ütleb: Koer lähhäb jälle omma okse kallale, ja: pestud emmis lähhäb porri sisse pöörlema. (Piibel 1739)
‘Nendele on tulnud kätte see, mida tõeline vanasõna ütleb: „Koer pöördub tagasi oma okse juurde” ja „Pestud emis läheb porisse püherdama”.’ (2Pt 2:22)

1637 (sõnastikus)

Söge / emmis / emmist (Stahl 1637)

1739 (trükises)

Agga neile on kätte tulnud se, mis se tössine wanna-sanna ütleb: Koer lähhäb jälle omma okse kallale, ja: pestud emmis lähhäb porri sisse pöörlema. (Piibel 1739)
‘Nendele on tulnud kätte see, mida tõeline vanasõna ütleb: „Koer pöördub tagasi oma okse juurde” ja „Pestud emis läheb porisse püherdama”.’ (2Pt 2:22)

Stahl 1637

Saw / Sigka / sigkast & seast. Beer / Kult / kultist / Söge / emmis / emmist / Borch / orrickas / orrickast / Ferckel / Porsas / porsast.


Gutslaff 1648


Göseken 1660

Saw / (sus) Emmis.
Saw Mutter / (scrofa) wanna Emmis.
Alt verdorrete Sau / wanna windonut Emmis.


Vestring 1710–1730

Emmis G se, Die Sau, das Mutterschwein.


Clare 1730

Em̄is, sse. die Sau.


Thor Helle 1732

emmis das Mutterschwein, Sau.


Hupel 1818

emmis, e, die Sau. r.[tallinnakeelne] d.[tartukeelne]


Wiedemann 1893

emis G. emise, emikse, immis, imis (d)[tartukeelne], Dimin.
emisekene Sau, Mutterschwein.

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,02

a.nim
18. saj emmis

Kirjandus

• VKS = Vanhan kirjasuomen sanakirja.