eliting
Eliting ’roos (nahapõletik, millega kaasneb punetus ja palavik)’ on alamsaksa laen. Haigus ise jõudis Eestisse arvatavasti koos ristisõdijatega. Alamsaksa dat hillige dink ’püha asi’ on rahvapärane nimetus selle haiguse jaoks. Katoliiklikul ajal seostati elitingi Euroopas püha Antoniusega (vt Kõivupuu 2013).
August Wilhelm Hupel ning hiljem ka nt Johann W. L. von Luce on dat hillige dink eestikeelses tekstis kasutanud alamsaksa hääldusele lähedasel kujul iliting (vanas ortograafias illiting), aga murretes on tavalisem e-ga algav eliting ~ eliding (vrd ülemsaksa das heilige ding).
‘Roos ehk eliting […] Niisugune haige koht on punane ja ka pisut paistes. See haigus tuleb sellest, kui inimene on väga ehmatanud või vihastanud, ja see kaob sageli iseenesest ära […]’
1660 (sõnastikus)
Heilig ding Jllitinck (Göseken 1660)
1766 (tekstis)
agga kui on illiting, siis ei pea sa mitte selle nilbiga woidma. (Hupel 1766)
‘aga kui on eliting, siis ära selle salviga määri.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
Heilig ding Jllitinck [saksa sõna] rose (morbus) Jllitinck
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
—
Thor Helle 1732
illiting die Rose erysipelas
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
illiting, i, Rose (Krankheit) r.[Tallinna k] selt.[harv]
Wiedemann 1893
heletiṅg G. heletiṅgi, heletiṅgu (helitiṅg, hilitiṅg) Rose, Entzündung.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,04
a.nim.
18. saj illiting
Kirjandus
• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
• Kõivupuu, Marju 2013. Igal hädal oma arst, igal tõvel ise tohter. Sissevaade Eesti rahvameditsiini. Tallinn: Varrak.
