Käändumatu omadussõna eht ’ehtne, päris’ ja selle tuletused ehtne, ehtsus on eestikeelsetes kirjalikes allikates suhteliselt hilised, ilmudes tekstidesse ja ka sõnastikesse alles 19. sajandi II poolel. Eht on eesti keelde laenatud mõnest saksa keele variandist (keskalamsaksa echt(e), ülemsaksa echt ’ehtne; õige; tõeline’, vt ETY). |
Tähendused ja näitelausedehtSee rõem oli eht waese rõem, kes oma kätewaewast elab. (Kõrv 1889) ehtneOn müüa 860 dessätini maad, Nowgorodi kubermangus, 60 wersta Borowitschi linnast ja raudteest eemal, suure ehtsa jõe kaldal, ilma hooneteta maksab 8000 rubla. (Eesti Postimees ehk Näddalaleht, 31. oktoober 1884) Esmaesinemus18. saj II pool, ntTallin̄nas on 17.-18. Martsil öse Kolga möisa krahw Stenbocki proua maiast laia ulitsal No. 115 mitmed kallid asjad ärrawarrastud, nenda kui: 1) Üks ridda eht Kolga-jöe perlid, nellikümmend kaks tükki reas, keskmissed sure erne suurdussed, äärmissed wähhemad. Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Clare 1730— Thor Helle 1732— Svenske 18. saj I pool— Hupel 1818— Wiedemann 1893*eht (indeclin.) echt [neologism] ehtne G. ehtse zierlich. *ehtsus G. ehtsuze, ehtus G. ehtuze Echtheit [neologism] Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: saksa laen, alamsaksa laen
Kirjandus
|