Sõnal ehk on vanas kirjakeeles rohkem funktsioone kui tänapäevased Sidesõnana võis ehk olla ühendav (samatähenduslikke väljendeid rinnastav nagu tänapäevalgi), nt hoone ehk maja, aga ka eraldav (nagu tänapäeval ↗või, mis on sidesõnana noorem kui ehk), nt sakslane ehk maainimene. Sageli esines ehk eitavates lausetes, kus tänapäeval ütleksime ega. Valiku markeerijana on kasutatud ka rühmsidendit ehk ... ehk (tänapäeval kas ... või), nt ehk vihkab ehk armastab. Peale selle oli ehk kasutusel möönva sidesõnana (nagu tänapäeval ehkki), kuid sel juhul järgneb enamasti (üle 90% juhtudest) kas määrsõna küll või möönvas või tingivas kõneviisis verbivorm, nt ehk olen ma küll. Soome vanimas kirjakeeles on ehkä tähendus tavaliselt just 'ehkki, kuigi', mis taandus alles 19. sajandi jooksul (Häkkinen 2004). Tänapäevases soome keeles tähendab ehkä 'ehk; vist, võib-olla'. On arvatud, et sidesõnaline ehk kujunes algselt just möönvas tähenduses (vt Karelson 1959: 91). Määrsõnaline ehk tähenduses 'vahest, võib-olla', millele ei järgne küll ega kõhklust väljendav verbivorm, ilmneb alles 1715. aasta Uues Testamendis. Lisaks võis ehk vähemasti 18. ja 19. sajandil märkida kõhklust, umbkaudsust, olles sellisena midagi sidesõna 'või' (< 'kas ... või') ja määrsõna 'võib-olla' vahepealset, nt sega ära 3 ehk 4 muna. ♦ Väite, et ehk ja või pole samatähenduslikud, esitas esmakordselt Eduard Ahrens oma grammatika süntaksiosas (1853). 1880. aastal avaldas Jakob Hurt põhjaliku uurimuse sõnade ehk ja või kasutusest ning funktsioonidest. Tema andmetel kasutatakse sidesõna ehk samatähenduslike mõistete esitamisel. Eritähenduslike mõistete esitamisel kasutatakse ehk'i vaid siis, kui erinevus pole oluline. Samuti kasutatakse ehk'i öeldu täpsustamisel. (Hurt 1880) 1912 avaldas Johannes Aavik brošüüri "Mõned keele reeglid. Nõuded ja soovid", kus ta Hurdast lähtudes soovitab kasutada ehk'i samatähenduslike sõnade ja lausete sidumiseks, või'd üksteist välitsavate puhul. Aavik lisab, et ehk võib teineteist välistavaid lauseid või mõisteid ühendada siis, kui neid ei vastandata (st. kui uue sõna või lausega pelgalt lisatakse midagi täiendavat). Sama seiskohta kordab Aavik oma hilisemates väljaannetes. Küsimust arutati ka Akadeemilises Emakeele Seltsis. Seltsi 2. koosolekul (23. aprillil 1920) kõneles Lauri Kettunen seltsile saadetud selleteemalisest kirjast: "Vahe nende kahe sidesõna vahel on juba dr. Hurt omal ajal ära määranud, nimelt et või siis tarvitatakse, kui ühendatavad mõisted lahkuminevad on, ehk siis, kui need enamvähem üheväärtuslikud. Kuigi see vahetegemine kunstlik, oleks meil ometi temast vaja kinni pidada. On ju ka Soome vastavate sõnade vahe, olgugi kunstlik, kirjakeeles üsna kindlaks kujunenud."
Andrus Saareste "Tegelikes õigekeelsuse määrustes" (1922) kordab samuti, et ehk rinnastab asju ja mõisteid, mis on samalaadilised, või aga niisuguseid, mis on täiesti erilaadilised, täiesti vastandlikud. Ehk tähenduses 'või' on kirjakeelest kadunud 1930ndatel. |
Tähendused ja näitelausedühendav sidesõnaEßimelt A. R. sÿß palwume meÿe sensinatze Laulo echk Sanade siddes v̈che onsa Tunnÿ prast, kuß meÿe lauwlame. ... (Müller 1603) Se Tarkus ehhitas ennesele hone ehk maia, se tähhendab, et Jummala Poeg ennesele maia ehhitas, kui ta innimeste heaks sündis kui tössine innimenne: se söma-aeg tähhendab Jummala ja Kristusse armo-annid, mis ta usklikko hingede toidusseks, leiwaks, ja römo-winaks on walmistanud. (Jutud 1740) eraldav sidesõnaNinck se Pola wægki eb anna weel nüitkit v̈chelekit Inimeselle armu, Tæma raÿub, löb maha ninck Surnux, ke eales tæma ette tullewat, olkat Saxsa echk Mȧȧ Inimene. etc: (Müller 1603) Kui keik on penikesseks hakkitud, siis segga sedda ärra, Pipra, nattokesse Muskatplomi, sola, 3 ehk 4 munna rebbo ning nattokesse riwi leiwaga, mis rösa pima sees on liggunud. (Lithander 1781) 'ega, ei ka'Sepärrast ärge moistkem teps Kohhut teine teise päle / kuid moistke enneminne Kohto se päle / et üksigi omma Wennale Tülli ehk Pahhandust ei te. (Uus Testament 1715) Eßimelt A . R . R . pidda meÿe sÿn löhitelt teedtma ninck meles piddama, sest sinatze Mao \Pæ/ tallaÿast, se on sest Issanda Chrixse tæma Personist, ninck mea se eike moistus sÿn on, sest Naÿse Sæmest, kumb eb mitte Adamist, echk Euast, eb kaas v̈chekit muhst Inimesest woÿ v̈tteldut sada. (Müller 1601) möönev sidesõnaEchk ollen ma kül Jlma-Otzal heitut / sihs sahn ma sihskit Jumla Keh sêes leudtut ... (Blume 1666) 'vahest, võib-olla'Nüüd surreb kegi waewalt Öigede eest / ühhe Hä eest ehk monni wottaks surra. (Uus Testament 1715) Sõnaühendidehk ... ehk 'kas ... või'Ninda peawat kahs keick Christusse Orjat öhe ürrikesse aja jerrel echk sihn sesinnase Jlma sees / echk sehl se töise Ello sees om͂ast kiusatussest / ristist / ninck heddast errapehstetut / ninck igkawelt süddamest röhmustut sahma. (Stahl 1641) Üksige ei woi kahte Jssandat tenida / sest ehk temma wihkab Ühhe ja armastab Teist / ehk heidab Ühhe polel ja pölgab Teist ärra. Teie ei woi mitte Jummalat ja Mammonat tenida . (Uus Testament 1715) Esmaesinemus1535Sys eb olecksis m[eil] [ücht]kyt leppüteyet / ech way[m]o[licko] [ta]rwis (Koell 1535) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648oder vel, wöi / ächk Göseken 1660entweder / (sive) echk. es sey gleich / (sive sit) echk olcko. Obgleich (obschon utut) echk küll / olcko küll. oder / (aut) echk / woi. Schon / [etsi] echk küll. ungefehr / (circiter) liggi / echk eñamb echk wehhemb. weder / (neq́) ep. entweder / (aut) echk. wiewol / [utut] echkül. Vestring 1720–1740Ehk Entweder, oder, vieleicht Thor Helle 1732ehk entweder, oder, vielleicht. ehk olneb es kan wol seyn. ehk wahhest vielleicht. Hupel 1818ehk entweder, oder, vielleicht. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] Masing 1831ehk conj. vielleicht, entweder, oder. Wiedemann 1893ehk vielleicht, etwa, oder, oder auch, Sagedus
16. sajandil - 36,16 Teemad: keelekorraldus, soome keel, tähendusmuutus
Kirjandus
|