ehk

ühendav sidesõna

Eßimelt A. R. sÿß palwume meÿe sensinatze Laulo echk Sanade siddes v̈che onsa Tunnÿ prast, kuß meÿe lauwlame. ... (Müller 1603)
'Esiteks, armas rahvas, me palume siis selles laulus ehk sõnades õndsa tunni pärast, kui me laulame: ...'

Se Tarkus ehhitas ennesele hone ehk maia, se tähhendab, et Jummala Poeg ennesele maia ehhitas, kui ta innimeste heaks sündis kui tössine innimenne: se söma-aeg tähhendab Jummala ja Kristusse armo-annid, mis ta usklikko hingede toidusseks, leiwaks, ja römo-winaks on walmistanud. (Jutud 1740)
'Tarkus ehitas enesele hoone ehk maja, see tähendab, et Jumala Poeg ehitas enesele maja, kui ta inimesena sündis inimeste heaks; söömaaeg tähendab Jumala ja Kristuse armuande, mis ta usklike hingede toiduks, leivaks ja rõõmuveiniks on valmistanud.'

eraldav sidesõna

Ninck se Pola wægki eb anna weel nüitkit v̈chelekit Inimeselle armu, Tæma raÿub, löb maha ninck Surnux, ke eales tæma ette tullewat, olkat Saxsa echk Mȧȧ Inimene. etc: (Müller 1603)
'Ning Poola vägi ei anna veel praegugi ühelegi inimesele armu; ta raiub, lööb maha ja surmab selle, kes eales tema ette sattub, olgu see sakslane või maainimene jne.'

Kui keik on penikesseks hakkitud, siis segga sedda ärra, Pipra, nattokesse Muskatplomi, sola, 3 ehk 4 munna rebbo ning nattokesse riwi leiwaga, mis rösa pima sees on liggunud. (Lithander 1781)
'Kui kõik on peenikeseks hakitud, siis sega see kokku pipra, natukese muskaatploomi, soola 3-4 munarebu ning natukese riivleivaga, mida on leotatut rõõsa piima sees.'

'ega, ei ka'

Sepärrast ärge moistkem teps Kohhut teine teise päle / kuid moistke enneminne Kohto se päle / et üksigi omma Wennale Tülli ehk Pahhandust ei te. (Uus Testament 1715)
'Ärgem siis enam mõistkem kohut üksteise üle, vaid pigem võtkem kohustuseks mitte saada vennale komistuseks või kiusatuseks!' (Rm 14:13)

Eßimelt A . R . R . pidda meÿe sÿn löhitelt teedtma ninck meles piddama, sest sinatze Mao \Pæ/ tallaÿast, se on sest Issanda Chrixse tæma Personist, ninck mea se eike moistus sÿn on, sest Naÿse Sæmest, kumb eb mitte Adamist, echk Euast, eb kaas v̈chekit muhst Inimesest woÿ v̈tteldut sada. (Müller 1601)
'Kõigepealt, armas ristirahvas, peame lühidalt teadma ja meeles pidama mao pea purustaja kohta, see tähenab Issanda Kristuse isiku kohta, ning selle kohta, kuidas õigesti aru saada 'naise seemnest', mida ei saa öelda Aadama ega Eeva ega ühegi muu inimese kohta.'

möönev sidesõna

Echk ollen ma kül Jlma-Otzal heitut / sihs sahn ma sihskit Jumla Keh sêes leudtut ... (Blume 1666)
'Kuigi olen ilma otsa heidetud, olen siiski Jumala käes ...'

'vahest, võib-olla'

Nüüd surreb kegi waewalt Öigede eest / ühhe Hä eest ehk monni wottaks surra. (Uus Testament 1715)
'Vaevalt, et keegi läheb surma isegi õige eest, kuigi hea sõbra eest mõni ehk julgeks surra.' (Rm 5: 7)

ehk ... ehk 'kas ... või'

Ninda peawat kahs keick Christusse Orjat öhe ürrikesse aja jerrel echk sihn sesinnase Jlma sees / echk sehl se töise Ello sees om͂ast kiusatussest / ristist / ninck heddast errapehstetut / ninck igkawelt süddamest röhmustut sahma. (Stahl 1641)
'Nõnda saavad ka kõik Kristuse sulased üürikese aja pärast kas siin sessinases ilmas või seal teise elu sees oma kiusatusest, ristist ning hädast ära päästetud ning igavesti südamest rõõmustatud.'

Üksige ei woi kahte Jssandat tenida / sest ehk temma wihkab Ühhe ja armastab Teist / ehk heidab Ühhe polel ja pölgab Teist ärra. Teie ei woi mitte Jummalat ja Mammonat tenida . (Uus Testament 1715)
Keegi ei saa teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat. (Mt 6: 24)

1535

Sys eb olecksis m[eil] [ücht]kyt leppüteyet / ech way[m]o[licko] [ta]rwis (Koell 1535)
'Siis ei oleks meil ühtegi lepitajat ega vaimulikku tarvis'

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

oder vel, wöi / ächk

Göseken 1660

entweder / (sive) echk.

es sey gleich / (sive sit) echk olcko.

Obgleich (obschon utut) echk küll / olcko küll.

oder / (aut) echk / woi.

Schon / [etsi] echk küll.

ungefehr / (circiter) liggi / echk eñamb echk wehhemb.

weder / (neq́) ep. entweder / (aut) echk.

wiewol / [utut] echkül.

Vestring 1720–1740

Ehk Entweder, oder, vieleicht
ehk leeb kül ollad Es mag wol seyn
ehk ta tulleb. Vieleicht kömmt er
ehk wahhest Vieleicht

Thor Helle 1732

ehk entweder, oder, vielleicht.

ehk olneb es kan wol seyn.

ehk wahhest vielleicht.

Hupel 1818

ehk entweder, oder, vielleicht. r.^{[Tallinna k]} d.^{[Tartu k]}
„ ta tulleb vielleicht kömmt er. r.^{[Tallinna k]}
„ ka od. kül obgleich, obschon, wenn, ungeachtet r. ^{[Tallinna k]} d.^{[Tartu k]}
„ olneb. H.^[Harjumaal]„ olnes. d.^{[Tartu k]} es kann wohl seyn.
„ wahhest vielleicht. r.^{[Tallinna k]} d.^{[Tartu k]}

Masing 1831

ehk conj. vielleicht, entweder, oder.
ehk teil on rahha juhtund, ihr habt vielleicht Geld?
ehk ellab ehk on surnud, entweder er lebt, oder er ist todt.
ehk mit dem darauf folgenden optat. und darauf folgenden ka, kül, kuigi: auch, wenn auch, z.B. ehk ta olleks kuigi kange, mina tedda wõidan ärra, wenn er auch wie stark wäre, ich werde ihn bekämpfen.

Wiedemann 1893

ehk vielleicht, etwa, oder, oder auch,
ehk ... ehk sei es ... oder,
ehk, ehk kā, ehk küll (c. Imperat.) wenn auch, wenn gleich,
olgu ta ehk ku͜igi sūŕ wenn er auch noch so gross ist,
ku͜i wīź ehk ku͜i rumal oleks olnud wenn die Weise auch noch so dumm gewesen wäre, wõta ehk wīź tükki nimm etwa fünf,
kas ehk näed siehst du nun wohl,
lōdan, ehk temast tuleb he͜a inimene ich hoffe, es wird vielleicht ein braver Mensch aus ihm, ehk wahest vielleicht,
ehk wēl enam oder vielmehr,
ehk kurat wõtku teda! möchte der Teufel ihn holen.

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 36,16
17. sajandil - 24,82
18. sajandil - 11,80

ehk on muutumatu sõna