astja
Astja ‘anum’ on põhjaeestikeelne sõna, mida on kirjalikes tekstides kasutatud alates 17. sajandi II poolest. Tähendus on laiem kui tänapäevane ‘kolme jalaga ning kaanega suur puunõu’ – astja võib vanades tekstides olla mis tahes anum.
Kõige sagedamini esineb astja 1715. aasta Uue Testamendi tõlkes. 1739. aasta Piiblis on samades kirjakohtades sageli kasutatud ka sõnu riist või pann (astja on kindlalt eelistatud ülekantud tähenduses, kui jutt on ihust).
Väljaspool piiblikeelt on sõna astja esimesena kasutanud August Wilhelm Hupel “Lühhikeses öppetuses” (1766), seletades, kuidas leedriõitest ravimteed teha: astja, kus on õied ja keev vesi, tuleb pealt korralikult kinni katta.
18. sajandi tekstides on astja nimetava käände vorm asti. See on häälikuseaduslik sõnakuju, mis tekkis lõpukao tõttu, st kui a kadus astja lõpust.
Karl August Hermanni grammatikas (1884) on nimetava käände vorm kujul astijas. Niisugune s-lõpuline variant on kasutusel mõnel pool kesk- ja läänemurdes (EMS). Tekstides leidub samal ajal ka tänapäevane kuju astja. 1918. aasta õigekirjutussõnaraamat esitab ainult variandi astja.
‘anum’
Selsammal Kombel teie Mehhed / ellage nende jures Moistussega / ja andke Naeste Suggule / kui nöddrama Astjale Auo / ninda kui Armo-Ello Kapärrijale / et teie Palwepiddamissed ärra ei keelta. (Uus Testament 1715)
‘Nõndasamuti, mehed, elage mõistvalt naisega kui nõrgema astjaga. Osutage naistele austust nagu elu armuanni kaaspärijatele, et teie palvetel poleks takistusi.’ (1Pt 3:7) Kui sul on lu-wallo, ehk so laps on kärnas, siis wötta neid peo täis, walla pool topi keewa wet peäle, panne sedda asti peält kinni, lasse ta seista, et nemmad sojaks lähhewad; ehk sa woid neid ka pissut keeta sütte tulle peäle; agga se pot peab pealt hästi kinni ollema, muido lähhäb se parrem wäggi suitsoga ärra; wa-uta siis sedda linnase rie läbbi, ja anna haigele sest kaks ehk nelli lussika täit igga homiko, kui se haige alles wodis on. (Hupel 1766)
‘Kui sul on luuvalu või kui su laps on kärnas, siis võta neid [leedriõisi] peotäis, vala pool toopi keeva vett peale, pane astja pealt kinni, lase tal seista, et nad soojaks läheksid; sa võid neid ka pisut keeta süte peal, aga pott peab pealt korralikult kinni olema, muidu aurab parem vägi ära; vajuta siis seda läbi linase riide ja anna seda haigele kaks või neli lusikatäit igal hommikul, kui haige alles voodis on.’ Mõnele wanale sõnale wägisi üsna uut tähendust anda, on niisama paljo kui wanasse astjasse uut wiina walada. Wana sõna ei jõua igakord uut asja ära tähendada ja auus astja, mis senni nii kindel ja kiiduwäärt olnud, saab asjata wenitatud ja lööb temale rike külge. (Eesti Postimehe lisaleht, 2. juuni 1871)
nahkastja
Ja Sisera ütles temma wasto: anna, pallun ma, nattoke wet mulle jua, sest mul on janno; ja ta teggi omma pima nahk-astja lahti, ja andis temmale jua ja kattis tedda kinni. (Piibel 1739)
‘Ja Siisera ütles temale: “Anna mulle pisut vett juua, sest mul on janu!” Siis Jael võttis lahti piimaastja, andis temale juua ja kattis ta kinni.’ (Km 4:19)
puuastja
Ja sedda kiwwi-riista, kus külge se, kelle lihha joseb putub, peab katkimurtama; agga keik pu-astjad peab weega lopputama. (Piibel 1739)
‘Ja saviastja, mida puudutab see, kellel on voolus, tuleb puruks lüüa; aga kõiki puuriistu tuleb veega loputada.’ (3Ms 15: 12)
veeastja
JEsus ütleb neile: Täitke need We-Astjad Wega. Ning nemmad täidsid neid Äre tassa. (Uus Testament 1715)
‘Jeesus ütles neile: “Täitke anumad veega!” Ja nad täitsid need ääretasa.’ (Jh 2: 7)
kuldastja
Selle sees olli kullane Suitsotamisse Pan / ja Sädusse Laikas / mis keigepiddi Kullaga olli ärrawahatud / me sees olli Kuld-Asti / me sees Manna olli / ja Aroni Kep / kumb olli öitsnud / ning Sädusse Lauad . (Uus Testament 1715)
‘kus oli kuldne suitsutusaltar ja lepingulaegas, mis oli üleni kullaga kaetud. Selles olid kuldkruus mannaga ja Aaroni kepp, mis oli õitsenud, ja lepingulauad;’ (Hb 9: 4)
1637 (sõnastikus)
Gefäß / asti / astjast.
Geschirr / asti / astjast. (Stahl 1637)
1667 (tekstis)
Pidda hend aggas kud üx pöha Waimo Tempel / nink pea sinno Süddame Astja puchtast nink selkest Patto jurest wasto Südda-Tundmisse. (Blume 1667)
‘Hoia end kui Püha Vaimu templit, ning hoia oma südame astja selge ning puhas patust tundmise vastu.’
Stahl 1637
Gefäß / asti / astjast. Geschirr / asti / astjast.
Gutslaff 1648
Geschirr Hasti / a
Göseken 1660
Fas / (vas vasis Geschir) Asti / ast. Gefäs / (Geschier) asti / ast. Schlauch / (matt 9. 17. Gefäs / ) Asti / ast. zwey Öhricht / (enckelicht) anceps kahhe korwane / kahhe korwa kaas Asti. Jrden-Geschir sauwane asti.
Vestring 1710–1730
Asti G ja Das Gefäß
Thor Helle 1732
asti das Gefäß.
Hupel 1818
asti, g. astja. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] it.[ka] astja r.[Tallinna k] d.[Tartu k] it.[ka] astjas, ja r.[Tallinna k] Gefäß, Geschirr.
Wiedemann 1893
aśti G. aśti gew.[harilikult] aśtia G. aśtia (aśtija, aśtja, aśtjas, aśtijas, aśtias, asten) Gefäss, Geschirr,
nahk-a. Schlauch,
mee-a. Honiggefäss (in der Blüthe).
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,01
18. sajandil – 0,62
Kirjandus
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
Päisepilt
Valge leiva astja, ERM B 68:46, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/620455
