Vana kirjakeele sõnastik

asti, astik

Kaassõna asti ’alates’ leidub ühel korral Heinrich Stahli tekstides (1649) ja sama sõna variant astik kahel korral Friedrich Gustav Arveliuse tekstides (1782).

Tähenduses ’kuni’ leidub astik lisaks veel ühes käsikirjalises piiblitõlkes (Müncheni käsikirjas aastast 1694; vt EPAK)

Eesti murrete sõnaraamat (EMS) seda sõna ei esita. Wiedemanni (1893) järgi on tegu Alutaguse sõnaga.

Etümoloogiliselt võib asti olla seotud verbiga astuma, aga täit selgust selles osas pole (vt Häkkinen 2004: 73). Soome keeles on sõna asti ’alates; kuni’ olemas.

Arvelius oli soome juurtega ja elas kuni 16. eluaastani Viru-Nigulas. Viru-Nigula jääb rannikumurde alale. Rannikumurdes on palju soomepärasusi, nii et mõnisada aastat tagasi võidi seal tunda ka sõna asti(k). Ka Stahl oli töötanud rannikumurde piirkonnas, täpsemalt Narvas.

Müncheni käsikiri on Johann Hornungi piiblitõlke ümberkirjutus. Hornungi tõlke originaal on kadunud, aga ümberkirjutust peetakse üsna täpseks (Reila 2007). Hornung rannikumurde aladel elanud pole ja tema grammatika (1693) kaassõnaloendist astik puudub, samatähenduslikud saadik ja saani ’bis’ (’kuni’) on aga antud.

Müncheni käsikirjal leidub märkus, mille järgi tõlge on valminud 1694. aastal Põltsamaal ja tõlkijaks on Johann Hartmann Creidius. On küllalt põhjust selle märkuse tõelevastavuses kahelda (Reila 2007), aga siiski on huvitav, et Creidius teenis aastal 1693 Viru-Nigulas leseaastapastorina (Napiersky 1842: 43) – st sealsamas, kus Arvelius oli veetnud oma lapsepõlve ja võis olla kuulnud sõna astik.

Creidius ise on 1705. aastal kirjas Liivimaa ülemkonsistooriumile öelnud, et ta sai 1692. aastal ümberkirjutamiseks põhjaeestikeelse Uue Testamendi (see oli Hornungi tõlge), aga kuna tema keeleoskus sel ajal ei olnud veel küllaldane, on ärakiri puudulik. (Kõpp 1959, 64–74, vt ka Tafenau 2011: 20.) Kuna Hornungi originaal pole säilinud, ei saa kindlaks teha, kui palju ärakiri sellest ikkagi erineb. Sõna astik kasutamine näib olevat üks Creidiuse muudatusi.

‘alates’

Ja sest päewast astik, ei olnud temma ilmas joude (Arvelius 1782)
‘Ja sellest päevast alates ei olnud tema ilmas jõude’

‘kuni’

Et teie woite kiusata, mis parremb olneb, et teie selgeks sate, ning pahhandamatta ollete, Kristusse Päwa astik (EPAK: Müncheni käsikiri 1694)
‘olulise kindlaksmääramiseks, et te oleksite puhtad ja laitmatud Kristuse päevani’ (Fl1:10)

1649

Meije olleme keick Pattuset / se Perrispatto perrast / kumba sees meije sahtut ninck sündinut / ninck se Tegkopatto perrast / sest keick meije noudminne on waidt kurri nohre pölwest asti (Stahl 1649)
‘Meie oleme kõik patused: pärispatu pärast, milles oleme saadud ja sündinud, ja teopatu pärast, sest kõik meie nõudmised on vaid kurjad noorest põlvest alates.’

Stahl 1637


Gutslaff 1648


Göseken 1660


Vestring 1710–1730


Thor Helle 1732


Hupel 1818


Wiedemann 1893

aśtik (A)[Alutaguse] bis, seit (= sādik).

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,01
18. sajandil – 0,01

Kirjandus

• Eesti biograafiline andmebaas ISIK.
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
• Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. WSOY.
• Kõpp, Johan 1959. Kirik ja rahvas. Sugemeid Eesti rahva vaimse palge kujunemise teelt. Lund.
• Napiersky K. E. 1842, Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland, Erstes Heft. Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel. Riga.
• Reila, Heiki 2007. Uue Testamendi Hornungi tõlke kohast vaimuliku eesti keele kujunemisloos. – Keel ja
Kirjandus 2, lk 143–151.
• Tafenau, Kai 2011. Uue Testamendi tõlkimisest Rootsi ajal: käsikirjad, tõlkijad ja eesti kirjakeel. (Dissertationes philologiae Estinicae Universitatis Tartuensis 27.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Päisepilt

Arvelius, Friedrich Gustav, 1782. Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat, lk 6. https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=tekst&tid=745