Alamsaksa laenu amm (vrd keskalamsaksa amme, vt ETY) esmaesinemus leidub Heinrich Stahli „Leyen Spiegelis“ (1641). Amm on olemas ka vanas lõunaeesti kirjakeeles, seda on kasutanud juba Johannes Gutslaff oma piiblitõlkes (u 1648–1656), ent Gutslaffi tekstis on amm veel lõpuvokaali kaota. |
Tähendused ja näitelausedüks tru emma ehk am, kes ei tahha heamelega omma last surretada ehk haigeks tehha, hoidko ennast keige wihha, roppo ello ja wina jomisse eest. (Hupel 1766–1767)
Sõnaühendidkuiv amm 'lapsehoidja'Ja Noomi wöttis se lapse ja panni sedda omma süllesse ja sai temmale kuiwaks ammeks. (Piibel 1739)
Esmaesinemus1641Ninda peame meije keick tegkema / needt üllembat peawat kaitzjat ninck ammit sest pöhast risti Rickust ollema / needt allambat peawat hehdt tegkema igkal meehel ... (Stahl 1641) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660Saugend Weib / (Saug Amme / nutrix) immetaja naine / id est Amm. Vestring 1720–1740Am G me Eine Amme Clare 1730Am, me, die Amme. [saksa laen] Thor Helle 1732am die Amme. Svenske 18. saj I poolAm̄e. Am̄ Jm̄etaja Naine Hupel 1818am, g. amme, die Amme. +.[saksa laen] r.[Tallinna k] d.[Tartu k] Wiedemann 1893amm G. amme Amme, Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: alamsaksa laen
Kirjandus
|