amm
Alamsaksa laenu amm (vrd keskalamsaksa amme, vt ETY) esmaesinemus leidub Heinrich Stahli „Leyen Spiegelis“ (1641). Amm on olemas ka vanas lõunaeesti kirjakeeles, seda on kasutanud juba Johannes Gutslaff oma piiblitõlkes (u 1648–1656), ent Gutslaffi tekstis on amm veel lõpuvokaali kaota.
‘Truu ema või amm, kes ei taha last hea meelega tappa ega haigeks teha, hoidku end viha,ropu elu ja viinajoomise eest.’
kuiv amm ‘lapsehoidja’
Ja Noomi wöttis se lapse ja panni sedda omma süllesse ja sai temmale kuiwaks ammeks. (Piibel 1739)
‘Siis Noomi võttis lapse, pani oma sülle ja sai tema hoidjaks.’ (Rt 4:16)
1641
Ninda peame meije keick tegkema / needt üllembat peawat kaitzjat ninck ammit sest pöhast risti Rickust ollema / needt allambat peawat hehdt tegkema igkal meehel … (Stahl 1641)
‘Nõnda peame tegema meie kõik: ülemad peavad olema püha ristiriigi kaitsjad ja ammed, alamad peavad head tegema igaühele …’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
Saugend Weib / (Saug Amme / nutrix) immetaja naine / id est Amm.
Vestring 1710–1730
Am G me Eine Amme
Clare 1730
Am, me, die Amme. [saksa laen]
Thor Helle 1732
am die Amme.
Svenske 18. saj I pool
Am̄e. Am̄ Jm̄etaja Naine
Hupel 1818
am, g. amme, die Amme. +.[saksa laen] r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
Wiedemann 1893
amm G. amme Amme,
mäŕg a., awa-niza-a. dass.,
ku͜iw a. Kinderwärterin,
amme taga ot́sima einen Ammendienst suchen.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,04
18. sajandil – 0,06
Kirjandus
• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
