Vana kirjakeele sõnastik

ahke

Omadussõna ahke ’julge, rõõmus ja uhke’ esineb ainult Tallinna Püha Vaimu koguduse abipastori Georg Mülleri jutlustes (1600–1606).

Teised autorid pole seda sõna kasutanud ja see puudub ka vanadest sõnastikest. Seetõttu on keeruline anda sellele sõnale Mülleri tekstis päris täpset tähendust. Murdesõnastiku järgi on ahke kasutusel mõnes Läänemaa murrakus tähenduses ’tragi, hakkaja’ (EMS), Saareste mõistelises sõnaraamatus on ahke tähendus ’julgelt peale hakkaja, julge ja uhke, vahva, värske ja lõbusameelse tahtega, uljas’. Mõningate soome murrete ahku tähendab ’innukas, himukas, ablas’ (SMS, vt ka Ariste 1942).

sÿß lasckem meÿe kz achket ninck suhret olla, sepr: eth meil se eike Abbÿmees on, kenne Nimÿ on Ih2 Chr2, se Issandt Zebaoth, ninck eb olle töist Iumala, se Welia piddab tæma piddama.(Müller 1604)
‘Olgem siis ka uhked ning suured, sest et meil on õige abimees, kelle nimi on Jeesus Kristus, Issand Seebaot, ning ei ole teist Jumalat; tema võidab.’
Eike ninda kuÿ v̈x Wacht, echk v̈x Achke Soddamees, kumb se Schiltwahi peele on seetuth … (Müller 1601)
‘Just nii nagu valvur või vapper sõjamees, kes vahipostile pandud …’
Eike ninda v̈x truw Oppia ninck Wagka Iumala Inimene, teeb eßimelt se, ninck neutab oma töh kaas, prast oppep tæma, Ninck tæma Oppetus eb seisa mitte, se ouwespeite negkomeße pæl, eb kaas mitte achkede Sanade siddes, moito sesama tegko siddes, et e/ tæma mitte v̈xpeines neet korwat teuta, moito kaas sen Süddame likutab. (Müller 1601)
‘Just nõnda teeb ka truu õpetaja ning vaga jumalakartlik inimene kõigepealt tööd, aga pärast ta õpetab ning tema õpetus pole lihtsalt uhked sõnad ega põhine välisel, vaid sellelsamal teol, et ta mitte üksnes ei täida kõrvu, vaid ka liigutab südant.’

1600

Minckprast eb piddax mina mitte röhmus, ia suhr ninck achke ollema wasto sen Pañitze ilma ninck keicke minu Wainlaße wasta, ke mind wihastab. (Müller 1600)
‘Miks ei peaks ma rõõmus olema ning suureline ja uhke patuse maailma ja kõigi oma vaenlaste ees, kes mind vihkavad.’

Stahl 1637


Gutslaff 1648


Göseken 1660


Vestring 1710–1730


Thor Helle 1732


Hupel 1818


Wiedemann 1893

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,15
18. sajandil – 0,00

a.nim.
17. saj achke
m.nim.
17. saj achket
m.om.
17. saj achkede

Kirjandus

• Ariste, Paul 1942. Etümoloogilisi märkmeid I – Tartu Ülikooli toimetused. Humaniora XLIX.
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
• SMS = 2012 −… Suomen murteiden sanakirja.

Accept Cookies