|
Omadussõna ahke ’julge, rõõmus ja uhke’ esineb ainult Tallinna Püha Vaimu koguduse abipastori Georg Mülleri jutlustes (1600–1606). Teised autorid pole seda sõna kasutanud ja see puudub ka vanadest sõnastikest. Seetõttu on keeruline anda sellele sõnale Mülleri tekstis päris täpset tähendust. Murdesõnastiku järgi on ahke kasutusel mõnes Läänemaa murrakus tähenduses ’tragi, hakkaja’ (EMS), Saareste mõistelises sõnaraamatus on ahke tähendus ’julgelt peale hakkaja, julge ja uhke, vahva, värske ja lõbusameelse tahtega, uljas’. Mõningate soome murrete ahku tähendab ’innukas, himukas, ablas’ (SMS, vt ka Ariste 1942). |
Näitelausedsÿß lasckem meÿe kz achket ninck suhret olla, sepr: eth meil se eike Abbÿmees on, kenne Nimÿ on Ih2 Chr2, se Issandt Zebaoth, ninck eb olle töist Iumala, se Welia piddab tæma piddama.(Müller 1604) Eike ninda kuÿ v̈x Wacht, echk v̈x Achke Soddamees, kumb se Schiltwahi peele on seetuth ... (Müller 1601) Eike ninda v̈x truw Oppia ninck Wagka Iumala Inimene, teeb eßimelt se, ninck neutab oma töh kaas, prast oppep tæma, Ninck tæma Oppetus eb seisa mitte, se ouwespeite negkomeße pæl, eb kaas mitte achkede Sanade siddes, moito sesama tegko siddes, et e/ tæma mitte v̈xpeines neet korwat teuta, moito kaas sen Süddame likutab. (Müller 1601) Esmaesinemus1600Minckprast eb piddax mina mitte röhmus, ia suhr ninck achke ollema wasto sen Pañitze ilma ninck keicke minu Wainlaße wasta, ke mind wihastab. (Müller 1600) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Thor Helle 1732— Hupel 1818— Wiedemann 1893— Sagedus
16. sajandil - 0,00
Kirjandus
|