ahastama, ahastus, ahastalikult, ahastaja

Ahastama esineb vanades tekstides eelkõige sihilise tegusõnana tähenduses '(kedagi) vaevama, hirmutama', nt kes teid ahastab, see ahastab ka teda. Kui sooviti väljendada tähendust 'ahastust, hirmu tundma', lisati asesõna end või ennast, nt meie ei ahasta end mitte. Selline väljendus on saksapärane (vrd saksa sich ängstigen 'kartma', sõna-sõnalt 'ennast hirmutama') ja levis tõenäoliselt koos Heinrich Stahli kirikuraamatutega. Georg Mülleri jutlustes leidub selles tähenduses veel lihtsalt meie südamed ahastavad.

Ahastus on tavaline sõna vanas põhjaeesti piiblikeeles, aga see tähendas pigem meeleheidet tekitavat olukorda kui meeleheite tunnet. Tänapäevases Piiblis on neis kirjakohtades, kus 1739. aasta tõlkes seisab ahastus, enam kui pooltel kordadel hoopis häda või kitsikus, harva ka ahistus, ängistus, surve, hukatus, õnnetus.

Ahastama on tuletis omadussõnast ahas 'kitsas'. Samasugune tekkeloogika on ka ahastama saksa vastel ängstigen, mis on tuletatud omadussõna eng 'kitsas' kunagisest tüvekujust (DWDS).

Sõna ahas vanades tekstides teadaolevalt ei leidu.

A. Saareste järgi on ahas levinud Lõuna-Eestis ja Põhja-Eesti edelaosas, samatähenduslik kitsas peamiselt Põhja-Eestis, aga kohati ka Lõuna-Eestis. 17. sajandi keskel võis ahas vähemalt Lääne-Eestis olla tavalisem sõna kui kitsas. Tüve kunagist üldeestilisust tõendavad põhjaeesti keeles levinud tuletised ahastama ja ahistama. (Saareste 1924: 254-255)

Vanades lõunaeestikeelsetes trükistes sõnast ahas tuletatud sõnu ahastus ega ahastama ei esine, kuigi Johannes Gutslaffi lõunaeesti grammatika (1648) sõnaloendis on ahastus 'hirm' antud. Wastses Testamendis (1686) on kasutatud sõnu häda, vaev, oht 'viletsus', aga mitte ahastus. August Wilhelm Hupeli sõnastikus (1780, 1818) on ahastama ja ahastus märgitud tallinnakeelseteks, Lõuna-Eestiski kasutatav vaste ahastama-sõnale on Hupeli järgi kitsast tegema või mina-vormis mul om kitsas kä.

Tegusõna ↗ahistama peetakse keeleuuenduse ajal soome keelest laenatuks (ETY). 19. sajandi tekstides on ahistama esinenud ahastama paralleelvariandina. Võimalik, et neil sõnadel oli ka mingisugune tähenduserinevus.

Tähendused ja näitelaused

ahastama 'vaevama, rõhuma, hirmutama'

ke teid ahastap / se ahastap tem͂a kahs / ninck ke teid lihckotap / se lihckotap temma silmaterrikesse . (Stahl 1638
'kes teid riisub, see riisub ka teda ning kes puudutab teid, see puudutab tema silmatera' (vrd Sk 2:12)

ahastama 'ahastust, hirmu tundma'

Waidt lasckem meÿe nedsarnset Pattußet Inimeßet olla, nĩck igka aÿal Iumala silmadde ette astuda, Kuÿ ne Pattu Koormat meidt waiwawat nĩck meddÿ Süddamet ahastawat. (Müller 1604)
'Laskem meil patustel inimestel olla ning igal ajal Jumala silme ette astuda, kui need patukoormad meid vaevavad ning meie südamed ahastavad.'

ahastus 'häda, viletsus'

JEHOWA! sa olled mo tuggewus ja mo tuggew paik, ja mo pölgo-paik ahhastusse aial ... (Piibel 1739)
'Issand, mu tugevus ja varjupaik, mu pelgupaik hädaajal ...' (Jr 16: 19)
Paljo surma wallo sai mo ümber, ja pörgo ahhastussed juhtusid mulle: ma leidsin kitsikust ja murret . (Piibel 1739)
'Surma võrgud ümbritsesid mind, surmavalla ängistused tabasid mind, ma sattusin ahastusse ja muresse.' (Ps 116:3)

ahastus 'meeleheide'

... nüüd peäsid mehhe silmad lahti ja tundis ärra, et temma Jummala armoga olli mängida tahtnud. Nüüd olli hirm ja ahhastus suur ... (Pagganatte ö ja koit, 14. veebr 1862)
'... nüüd läksid mehe silmad lahti ja ta mõistis, et oli tahtnud mängida Jumala armuga. Nüüd oli hirm ja ahastus suur ...'

ahastalikult 'ahastades, ahastavalt'

Jssand / kus willitzus sehl on / sihs otzitaxe sinna / kus sinna nemmat pexat / sihs kissendawat nem͂at ahastalickult. (Stahl 1638)
'Issand, nad otsisid sind kitsikuses, sosistasid lausumisi, kui sina neid karistasid.' (Js 26:16)

ahastaja 'rõhuja, vaevaja'

Se on otsego surma-haaw mo lukontide sees, et mo ahhastajad mind teotawad, kui nem̃ad iggapäwa mo wasto ütlewad: Kus on so Jum̃al? (Piibel 1739)
'Otsekui luid murdes teotavad mind mu rõhujad, kui nad iga päev mu vastu ütlevad: "Kus on su Jumal?"'

Sõnaühendid

ennast ahastama 'ahastust tundma'

Meil on keickes paigkas willitzus / agkas meije ep ahastame hend mitte. (Stahl 1638
'Meil on igal pool viletsus, aga me ei tunne ahastust.'

Esmaesinemused

ahastama - 1604

Waidt lasckem meÿe nedsarnset Pattußet Inimeßet olla, nĩck igka aÿal Iumala silmadde ette astuda, Kuÿ ne Pattu Koormat meidt waiwawat nĩck meddÿ Süddamet ahastawat. (Müller 1604)
'Laskem meil patustel inimestel olla ning igal ajal Jumala silme ette astuda, kui need patukoormad meid vaevavad ning meie südamed ahastavad.'

ahastus - 1637

Sinna peat usckma / ninck ep kartma / eth se üx rogk on neile haigkille / kenne südda pattust rascke / ninck aastussest on wehka murrelick. (Stahl 1637)
'Sa pead uskuma ja mitte kõhklema, et haigetele, kelle süda on patust raske ja ahastusest murelik, on rooga.'

ahastalikult - 1638

Jssand / kus willitzus sehl on / sihs otzitaxe sinna / kus sinna nemmat pexat / sihs kissendawat nem͂at ahastalickult. (Stahl 1638)
'Issand, nad otsisid sind kitsikuses, sosistasid lausumisi, kui sina neid karistasid.' (Js 26:16)

ahastaja - 1739

Touse ülles, Jehowa, omma wihha sees, astu körgesse minno ahhastajatte hirmsa wihha pärrast, ja ärka ülles minno pole, sa olled käsknud kohhut tehha . (Piibel 1739)
'Tõuse, Issand, oma vihas, astu üles mu rõhujate raevu vastu ja ärka mulle abiks, kes oled kohtu seadnud!' (Ps 7:7)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Angstigen / ahastan / ahastasin / ahastanut / ahastama.
Angst / ahastus / ahastussest.
Engsten / ahastan / ahastasin / ahastanut / ahastama.
Kum̃er / wallo / ahastus / murre / kurbadus.

Gutslaff 1648

Angst Ahastuß / e

Göseken 1660

Angst / ahhastus.
Angsthafftig / ahhastalick.
ängsten / ahhastama.
Sich. Ängsten / (anhelare) ahhastama.

Thor Helle 1732

ahhastan ich ängstige mich, zage.
ahhastus die Angst, Bangigkeit.

Hupel 1818

ahhastama ängstigen. r.[Tallinna k]
ahhastaminne Beängstigung, Drang.
ahhastus Angst, Bangigkeit. r.[Tallinna k]
ahhastust tundma zagen.

Wiedemann 1893

ahas G. ahta eng.
ahastama, ahistama, -tan, -tada ängstigen, bedrängen, beklemmen, auch intr. zagen, sich ängstigen, bedränkt sein = ennast a.,
tema südant ahastatakse (ahastakse) er ist beklommen, ängstlich,
teda a. rinnust er ist engbrüstig,
ahistab rinnust dass.[sama]
ahastlik G. ahastliku beängstigend.
ahastus G. ahastuze, ahistus G. ahistuze Angst, Herzeleid, Beklommenheit, Engbrüstigkeit,
rinna-a. Engbrüstigkeit, Dampf,
tema on ahistuzes er ist engbrüstig, hat den Dampf.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

ahastama

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 1,42
18. sajandil - 0,13

ahastus

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 2,43
18. sajandil - 0,80

ahastaja

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,04

ahastalikult

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,02
18. sajandil - 0,00

Vormistik

ahastama

ma-tegevusnimi
   17. saj ahastama
   18. saj ahhasta[da]ma
da-tegevusnimi
   18. saj ahhastada
nud-kesksõna 
   17. saj ahastanut
tud-kesksõna
   17. saj ahastut, ahhastut, ahstut, ahastatut
   18. saj ahhastud
olevik, ains. 1. pööre
   17. saj ahastan
olevik, ains. 3. pööre
   17. saj ahastap
   18. saj ahhastab
olevik, mitm. 1. pööre
   17. saj ahastame
olevik, mitm. 3. pööre
   17. saj ahastawat, ahhastawat
   18. saj ahhastawad
minevik, ains. 1. pööre
   17. saj ahastasin
käskiv kv., mitm. 2. pööre
   17. saj ahastaket

ahastus

a.nim.
   17. saj ahastus, ahhastus
   18. saj ahhastus
a.om.
   17. saj ahastusse, ahhastusse
   18. saj ahhastusse
a.os.
   17. saj ahastust
   18. saj ahhastust
a.seesü.
   17. saj ahastusses
   18. saj ahhastusses
a.seestü.
   17. saj ahastussest, aastussest
   18. saj ahhastussest
a.saav
   18. saj ahhastusseks
a.kaasaü.
   18. saj ahhastussega
m.nim.
   18. saj ahhastussed

ahastaja

a.om.
   18. saj ahhastaja

m.nim.
   18. saj ahhastajad
m.om.
   18. saj ahhastajatte

Teemad: lõunaeesti keel, põhjaeesti keel, tähendusmuutus, piiblitõlge, saksa mõju
Kirjandus
•DWDS = Digitales Wörterbuch der deutschen Sprache.
•ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
•Saareste, Albert 1924. Leksikaalseist vahekordadest eesti murretes. Tartu.
Sisu viimati muudetud 07/09/2020
Külli Prillop