Vana kirjakeele sõnastik

aanavalind

Aanava(lind) on 1739. aasta piiblitõlkes ebapuhaste lindude loendis kasutusele võetud heebrea sõna (אֲנָפָה, ‘anāfā). Suurem osa Vanast Testamendist on originaalis heebreakeelne. Heebrea ‘anāfā tõenäoline tähendus on ‘haigur’. Nii on selle sõna tõlkinud ka Martin Luther (saksa keeles Reiher; vt ka ↗haigur).

Paul Ariste andmetel on 1739. aasta Piiblis eestlastele tundmatute loomade, taimede, vääriskivide jms nimetamiseks kokku 67 eesti keele hääldusega mugandatud hebraismi (arvestamata rahvusvaheliselt kasutatavaid heebrea kultuurisõnu). Häälduse mugandamine tähendas muu hulgas ka rõhu viimist esisilbile. Sellega kaasnes esisilbi täishääliku pikendamine, juhul kui silp oli lahtine, sest sakslaste arvates ei olnud lühikese lahtise vokaaliga rõhulised silbid võimalikud. Kirjapilt anawa viitab pikale a-le esisilbis: kui a tuleks hääldada lühikesena, peaks tollaste ortograafiareeglite järgi olema n kirjutatud topelt (seda muidugi vaid juhul, kui esisilp ikka oli rõhuline).

‘haigur’

Ja tone-kurg ja Anawa lind omma sugguga ja Tukiwati-lind ja nahk-hiir, (Piibel 1739)
‘toonekurg, haigur oma liikidega, vaenukägu ja nahkhiir.’ (5Ms 14:18)

1739

Ja tonekurg ja Anawa-lind omma sugguga ja Tukiwati-lind ja nahk-hiir. (Piibel 1739)
‘toonekurg, haigur oma liikidega, vaenukägu ja nahkhiir.’ (3Ms 11:19)

Stahl 1637


Gutslaff 1648


Göseken 1660


Thor Helle 1732


Hupel 1818


Wiedemann 1893

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,01

aanava- esineb ainult liitsõna muutumatu esiosisena.

Kirjandus

• Ariste, Paul 1965. Hebräische Wörter im Estnischen. – Beiträge zur  Sprachwissenschaft, Volkskunde und Literaturforschung. (Steiniz-Festschrift). Berlin, 31–38.
• Ariste, Paul 1967. Lisamärkusi eesti keeles olevatest hebraismidest. – Emakeele Seltsi aastaraamat, 71–73.
• Ariste, Paul 1981. Heebrea laensõnad eesti kirjakeeles. – Keelekontaktid. Tallinn: Valgus, 160–167. 
• Prillop, Külli 2020. Lühike, pikk ja ülipikk häälik eesti kirjakeele ajaloos.  – Emakeele Seltsi aastaraamat, 163–190.