vaars, vaarseerima
Algselt prantsuse keelest pärit kokandustermin vaars on eesti vanemasse kirjakeelde võetud rootsi ja saksa keele vahendusel, kus Farce tähendab maitsestatud hakkliha, mida kasutatakse tavaliselt täidisena, aga ka näiteks frikadellide valmistamisel.
Eesti keelde oli Farce vaja mugandada kokaraamatu tõlkimisel 18. sajandi lõpus. See mugandus on kasutusel veel ka 1824. aasta uues kokaraamatus. Laiemalt käibele pole vaars ega selle tuletis varseeritud ’(vaarsiga) täidetud’ siiski läinud, nt Jaan Koori 1896. aasta kokaraamatus seda sõna enam ei kasutata, vaid öeldakse täiding.
vaars ‘maitsestatud hakkliha’
Kui middagi sest Waarsist peaks üllejäma, mis saija sisse ei mahhu, siis te sest pissokessed klimpid, ja panne neid ühtlase suppi sisse keetma. (Lithander 1781)
‘Kui vaarsist peaks midagi üle jääma, mis saia sisse ei mahu, siis tee sellest pisikesed klimbid ja pane need samuti supi sisse keema.’
vaarseeritud ‘täidetud’
Kanna pojad Waarseritud (Lithander 1781)
‘Täidetud kanapojad’
1781
Saija leiwa assemel woib ka, kui tahhetakse, üks Pudding kalla- ehk lihha-Waarsist wotta, ja siis pannakse röstitud leiwa tükkid senna ümber. (Lithander 1781)
‘Saia või leiva asemel võib soovi korral võtta ka kala- või lihavaarsist tehtud pudingu, mille ümber pannakse röstitud leivatükid.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
wāŕs G. wārsi Farce (in der Kochkunst). [neologism]
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 4,70
