pugnits
Lõunaeesti sõna pugnits ’nööp’ leidub Johannes Gutslaffi käsikirjalises Vana Testamendi tõlkes (17. saj keskpaik), salmis 4Ms 31: 50. Tõenäoliselt on Gutslaff lähtunud Lutheri saksakeelses Piiblis kasutatud sõnast Spange ’pannal, kinnis’. Näiteks Virginiused (1687-1690) ongi tõlkinud panglad ’pandlad’.
Pugnits on esitatud ka hilisemates lõunaeesti sõnastikes, kuid eesti kirjakeelde pole see sõna jõudnud.
♦
Pugnits on laenatud vene keelest (vrd vene пуговица ’nööp’; vt Ariste 1981: 92). Wiedemanni sõnastikus (1869, 1893) on selle sõna põhikujuks valitud venepärasem puguvits, kuid 18. sajandi allikates leidub ainult sisekaoline (ja sõnasisese n-ga) pugnits.
‘nööp’
Seperrast offrime meije ommat andet Jumalalle Isandalle, mea iggalle mehelle sahnu om kuldrihstast; Serehahhilat, kessihahhilat, sörmusset, körwrengat, ninck p[o]hganitzet, eth meije wöime omma henget erraleppetada Jumala Isanda ehn. (EPAK: Gutslaff 1648?–1656?)
‘Seepärast me toome Issandale ohvrianniks, mida iga mees on leidnud kuldasjadest: käevõrusid, randmekette, sõrmuseid, kõrvarõngaid ja kaelakeesid, et teha oma hingede eest lepitust Issanda ees.”’ (4Ms 31:50)
1648?–1656?
Seperrast offrime meije ommat andet Jumalalle Isandalle, mea iggalle mehelle sahnu om kuldrihstast; Serehahhilat, kessihahhilat, sörmusset, körwrengat, ninck p[o]hganitzet, eth meije wöime omma henget erraleppetada Jumala Isanda ehn. (EPAK: Gutslaff 1648?–1656?)
‘Seepärast me toome Issandale ohvrianniks, mida iga mees on leidnud kuldasjadest: käevõrusid, randmekette, sõrmuseid, kõrvarõngaid ja kaelakeesid, et teha oma hingede eest lepitust Issanda ees.”’ (4Ms 31:50)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
Pugnits, e, ein Knopf.
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
Knopff. Pugnits, e.
Hupel 1818
pugnits, e, der Knopf, d.[Tartu k]
Wiedemann 1893
puguwits G. puguwitsa (pugnits) (russ.) Knopf.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,00
Kirjandus
• Ariste, Paul 1981. Keelekontaktid. Tallinn: Valgus.