lendega
Sõna lendega ‘lennates’ esineb vanades tekstides ainult ühel korral – Anton Thor Helle grammatika lisas olevates dialoogides (1732), kus on juttu mesilaste pidamisest.
♦
Friedrich Wilhelm Willmanni 30 aastat hilisemas, pikemas ja põhjalikumas mesilaste pidamise õpetuses, mis kohati langeb Thor Helle omaga sõna-sõnalt kokku, on samasisulises lauses kasutatud tegusõnavormi lendavad, vrd
Thor Helle (1732): siis lendega ehk teine ülle tei[s]e rissus mursus lähhawad peäle ikka.
Willmann (1782): siis lendwad ja lähtwad rissus mursus sisse.
♦
Ferdinand Johann Wiedemanni (1893) järgi on lendega kaasaütleva käände vorm sõnast lenne. Sellist sõnakuju vanades tekstides aga ei esine ja see puudub ka eesti murrete sõnaraamatust.
‘lennates’
Kui agga nemmad [=mesilased] maddalas on?
Siis panne walge linna pu alla, teine ots pu su külge tikkokessega kinni, sata teised pärrast pu sisse minnema; siis lendega ehk teine ülle tei[s]e rissus mursus lähhawad peäle ikka. (Thor Helle 1732)
‘Siis pane valge lina mesipuu alla, kinnita selle teine ots pulgakesega mesipuu suu juurde, et juhatada teised pärast mesipuu sisse, küll siis lähevad lennates ja kiirustades.’
1732
Kui agga nemmad [=mesilased] maddalas on?
Siis panne walge linna pu alla, teine ots pu su külge tikkokessega kinni, sata teised pärrast pu sisse minnema; siis lendega ehk teine ülle tei[s]e rissus mursus lähhawad peäle ikka. (Thor Helle 1732)
‘Siis pane valge lina mesipuu alla, kinnita selle teine ots pulgakesega mesipuu suu juurde, et juhatada teised pärast mesipuu sisse, küll siis lähevad lennates ja kiirustades.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
lenne G. lende Flug, Fliegen,
lendega fliegend.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,01
lendega algvorm pole teada
Kirjandus
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
