läng
Kalanimetus läng leiab kasutust Johann Lithanderi tõlgitud esimeses eestikeelses kokaraamatus (ilmus 1781). Lithanderi enese saksakeelse seletuse järgi on läng teatud tursk (kokaraamatu rootsikeelses originaalis on selle kala nimetus lång). Tegemist on rootsi keelest kokaraamatu tõlke tarbeks üle võetud sõnaga; sama sõna kasutati ka saksakeelsetes tõlgetes. Muud eesti allikad sõna läng ei tunne.
♦
Peamine längi-retsept selles kokaraamatus on Skandinaavia traditsioonilise libekala (rootsi k lutfisk) valmistamiseks – niisuguse nime all tuntakse seda rooga praegu. Tegemist on pikalt leelises leotatud kuivatatud tursaga.
‘Kuidas turska leelises leotatakse’
längikala
leika se längi-kalla parrajaks tükkiks katki, ja kui se on keedetud, siis panne Turslagi peäle, ja anna sedda ülles sullatud woi, ehk tummiks tehtud woi-Soostiga, ning ripputa penikesseks tougatud Piprat senna peäle. (Lithander 1781)
‘Lõika längikala parajateks tükkideks ja kui tükid on keedetud, siis pane need sõelale ning serveeri sulatatud võiga või poolpaksu võikastmega ja riputa peale peenestatud pipart.’
1781
Seddasamma wisi woib ka lehhelisse sees leotud Längid walmistada, kui need agga essite wee sees on keedetud, ja waht peält ärrawoetud. (Lithander 1781)
‘Samamoodi võib ka leelises leotatud länge valmistada, kui neid on kõigepealt vees keedetud ja vaht pealt ära võetud.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
—
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
—
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,11
